Aldo Järvsoo: eesti naine võiks kanda ka kartulikotti, ikka jääb ilusaks

Linda Pärn
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moekunstnik Aldo Järvsoo
Moekunstnik Aldo Järvsoo Foto: Tanel Veenre

Kogenud moekunstnik Aldo Järvsoo on rõivadisainiga tegelenud juba kakskümmend aastat. Ta hindab värve, head kangast ja soovib pakkuda oma klientidele head moodi. Kuigi Aldo sõnul on eesti naine ilus ka kartulikotis, võiks talvel mustast sulejopest siiski loobuda.

Oma loominguga on Aldo Järvsoo alati tahtnud avastada ja luua midagi uut – olgu selleks vorm või läbiv idee, aga uus vaatenurk ilule on teda enda sõnul ka natuke sci-fi moekunstnikuks lahterdanud. «Olgugi, et mood keerleb spiraalina - kasutades igal hooajal ära midagi ajaloost, siis mind ei ole kunagi paelunud mineviku ajaloo-perioodist  inspiratsiooni ammutamine. Ikka tulevik!»

Moeloomingu lähtepunktiks võib disainerile olla mõni teda inspireeriv idee, aga kõige olulisem on riiete istuvus ja kvaliteet. «See on Eesti moekunsti üks kõige tähtsamaid erinevusi kaubanduskeskustes pakutava vahel,» selgitas ta. «Olgugi, et unikaalloomingu hind on kõrgem kui masstootmisest tulnud moel, siis kokkuvõttes on unikaallooming, mida saab kanda ka kauem kui üks hooaeg, ikkagi soodsam!»

Veel paar aastat tagasi tegeles Aldo Järvsoo ainult unikaalloominguga, mida tema sõnul võib mõista kui Eesti haute couture´i. Viimastel aastatel esitleb ta aga ühte couture kollektsiooni ja kahte kantavamat ja taskukohasemat kollektsiooni. Kolme erinevasse hinnaklassi jääva kollektsiooni vajadus on moekunstniku selgitusel tekkinud klientidele mõeldes. «Embassy of Fashion moemajja (kus töötan koos Riina Põldroosi ja Ketlin Bachmanniga), mis on avatud ka butiigina, satub aina tihedamini ka uusi kliente nii-öelda tänavalt, kes ei otsi eratellimusena valmivat õhtukleiti, vaid juba valmisolevaid ilusaid riideid,» märkis ta. «See tähendab jällegi minu jaoks vastutust oma klientide ees - ei ole normaalne, et head moodi otsiv daam lahkuks meie moemajast ilma seda leidmata!»

Mehe suurimaks inspiratsiooniallikaks on materjalid.Kui õige kangas on leitud, siis saab ta kollektsioon alati hoo sisse ja töötades probleeme ega kahtlusi ei teki. Vale kangaga tööd alustades on Aldol juhtunud ka nii, et riietusese lavale ei jõuagi. Isegi kui rõivas näeb hea välja, siis kriitilise pilguga moelooja eset teistele näidata ei taha, kui ise täiesti rahul ei ole.

Kakskümmend aastat moelooja

Esimene kollektsioon valmis Aldo Järvsool siis, kui ta oli kõigest 16-aastane, mis tähendab, et nüüdseks on ta oma armastatud erialaga tegelenud juba kakskümmend aastat. Tema sõnul ei ole see raske olnud, sest kui inimesele meeldib millegagi tegeleda, siis on ta valmis loobuma nii puhkustest kui vabast ajast.

«Kindlasti on mind aidanud sellel teel ka minu loomingu fännid ja kliendid,  kellelt saadud kiitused ja vahest ka laitused on mind inspireerinud ikka ja jälle uut kollektsiooni looma,» tunnistas ta. «Ja kui vahel on raskem periood, siis saan alati vajaliku jõu sellest teadmisest, et olen juba 20 aastat teinud naisi oma loominguga õnnelikuks,» tõdes ta.

«Ma jälgin kogu Eesti moeelu üsna lähedalt - käin konkurssidel žüriides, kutsun tudengeid oma ateljeesse praktikale ja olen ka üks moenädala korraldajatest,» tõi ta välja. «Raske on ennast tõestada neil noortel disaineritel, kellel puudub tahtmine ja järjepidevus. Anne on moekunstis väga tähtis komponent, aga kahjuks ainult andest ei piisa... Kui lisada sinna ka töökus, siis võib olla veab ja leiad tunnustust,» selgitas ta moemaailma tagamaid.

Aldo Järvsoo sõnul on viimasel ajal isegi väiksema ande, aga väga suure töökusega moekunstnikud rohkem silma paistnud. «See on puhtalt minu arvamus ja kindlasti leidub neid, kes selle peale solvuks,» lisas ta. «Aga solvumiseks ei ole põhjust - moekunstnikul on vaja olla võrdses koguses andekas, töökas ja järjepidev.»

Need hirmsad mustad sulejoped

Eestlastele soovitab moekunstnik rohkem julgust. «Mulle talv meeldib, aga kui mõtlen selle peale, et varsti ilmuvad jälle Tallinna tänavatele need ühesugused musta värvi sulejoped... Inimesed ei ole aru saanud, et oma valikutega nad mõjutavad midagi – niikaua, kuni enamus eelistab osta musta sulejopet, seni ka sisseostjad tellivad neid ning poodides ongi kõige suurem valik musti jopesid!»

Tegelikult on Aldo selgitusel külma vastu kõige kindlam kanda kihilist riietust, sest nõnda saab vastavalt vajadusele mõjutada oma soojusastet. Lisaks on villane kangas olnud tema meelest läbi ajaloo kõige soojapidavam. «Ilus villane mantel teeb kandja ka ilusamaks kui must lukuga polüesterkott, mis on sulgi täis topitud,» ütles ta. «Õnneks on eesti naine väga ilus ja võiks tegelikult kanda seljas ka kartulikotti - ikka jääb ilusaks. Aga see ei tähenda, et seljas peakski kandma mingeid musta värvi suletekke!»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles