Eesti teadlased leidsid depressiooniga seotud geeni

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Üks samm lähemale depressiooni tekkepõhjuste kindlakstegemisele. Tartu Ülikooli teadlased kirjeldasid depressiooni ja paanikahäire seost LSAMP geneetiliste variantidega.

Tartu ülikooli füsioloogiaprofessor Eero Vasara sõnul algasid ärevuse ja depressiooniga seotud geenide uuringud juba eelmise kümnendi algul, mil rotte uurides üritati leida nende ajus ärevusega seotud geene, vahendab Novaator. Selleks viidi loomi kokku kassilõhnaga ning püüti jälile saada, millised geenid seostuvad rottidel suurenenud ärevusega. Sealt sõelus välja geen Lsamp, mis on väga sarnane nii rottidel, hiirtel kui ka inimestel.

Kui rotid on sotsiaalsed loomad ning nende käitumiskatsete puhul on võimalik tõmmata mõningaid paralleele ka inimesega, siis paraku ei ole senini edu saatnud katseid luua väljalülitatud geeniga transgeenseid rotte. Nii tuli leitud geeniga minna tagasi hiirte juurde, kelle elukorraldus ja sotsiaalsus on võrreldes rottidega sootuks teistsugune.

Hiired, kellel Lsamp geen oli välja lülitatud, olid täielik rahu ise.

«Nad meenutasid hipidest lillelapsi, kellel on kogu aeg hea olla,» rääkis Vasar. Puuri keskkonnas tekkiv stress ei suutnud neid hiiri endast välja, neil puudus agressiivsus ja ärevus oli oluliselt vähenenud. Isased hiired, kes muidu üritavad kiiresti omavahel kakeldes selgeks teha, kes on karjas peremees, ei hakanud omavahel võitlema ega üksteise vuntse ja soengut pügama.

Ujumiskatses, kus tavaline hiir hakkab enda elu nimel rabeledes kiiresti kaldale ujuma, paistsid need hiired silma sellega, et nad küll ujusid, aga neil oli enda päästmisega aega küll.

«Inimese ja looma käitumist ei saa päris otseselt seostada, küll annab hiir mõningaid juhiseid, mida tasuks edasi uurida,» ütles Vasar.

Äsjases uuringus huvitaski teadlasi, kas hiirte ja rottide puhul ärevusega selgelt seotust näidanud geen Lsamp käib inimeste puhul kokku depressiooni ja ärevushäiretega.

LAMP on eesti keeles limbilise süsteemiga seotud membraanivalk, seda kodeerib LSAMP geen. Aju limbiline süsteem, mille hulka kuuluvad näiteks hipokampus ja mandelkeha, on piirkond, mis vastutab emotsioonide, aga ka käitumise ja mälestuste talletamise eest.

Uuringus vaadeldi Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikus ravitavaid depressiooni ja paanikahäirega patsiente, keda oli kokku 591. Võrdluseks leiti lehekuulutusega 384 vabatahtlikku tervet inimest. Uuringus vaadeldi kokku 21 erinevat LSAMP-geenis esinevat üksiku nukleotiidi polümorfismi.

«Tulid välja väga selged seosed depressiooniga, paanikahäire puhul ei olnud see nii ilmne,» ütles Vasar.
Sama geeni eri variandid omavad depressiooni puhul nii soodustavat kui selle eest kaitsvat toimet. Tervetel uuritavatel olid nii riski tõstvaid kui haiguse eest kaitsvaid geenivariante võrdselt, haigetel oli selges ülekaalus depressiooniriski tõstev geenivariant.

«Meil on plaanis minna sama asjaga edasi ning uurida skisofreeniahaigeid. Mingid mehhanismid kahe sotsiaalselt väga olulise psüühikahäire - depressiooni ja skisofreenia - taustal võivad olla üsna sarnased,» ütles Vasar.

Uuring ilmus äsja ajakirjas Translational Psychiatry.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles