Kõikide poolt tõrjutud nohikud võivad igapäevaelus edu saavutada.
Mis teeb nohikust geeniuse?
22. august 2012, 12:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühiskondlik eraldatus toidab kujutlusvõimet ja loovat mõttelendu, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
See juhtub paraku ainult siis, kui välditud on veendunud oma erilisuses ega tähtsusta kaaslaste hulka kuulumist, näitas USA John Hopkinsi ülikooli uurimus.
Majandusteadlane Sharon Kim tegi katseid vabatahtlike üliõpilastega. Ta hindas küsimustiku abil, kui ainulaadseks katsealused end pidasid. Siis tehti inimestele selgeks, et nad pole mingis seltskonnas soovitud. Seejärel pidid nad lahendama raskeid sõnalisi ülesandeid.
Inimestele, kes hindasid seltskonda ja kindlasse gruppi kuulumist mõjus vältimine halvavalt. Tõrjutus viis paljud inimesed endast täiesti välja. Kuid teatava inimtüübi jaoks näitas teiste ignorantsus vaid seda, et nad on erilised. Vältimine parandas selliste enesekindlate erakute loovat mõtlemist.
Kimi sõnul peetakse igasugust äratõugatust halvaks, seda eelkõige koolikiusamise ja töökohtadel toimuva ahistamise tõttu. Kiusamine ei tee uurija kinnitusel kunagi head. Eraldatus ja välditus seevastu võivad osadele inimestele hästi mõjuda.
Tugevatele ja iseseisvatele inimestele võib grupist eraldumine luua sobiva keskkonna loovaks mõttetööks. Seda võiksid ära kasutada personalijuhid, kes soovivad leida loomingulisi töötajaid.
Tavatuid isiksusi ei õnnestu ühisesse meeskonda sulatada, kuid nad võivad pakkuda väga palju häid ideid. Kimi sõnul võib pidev äratõukamine enesekindlale nohikule isegi hästi mõjuda. See annab talle pidevalt märku, et ta on ainulaadne ja sõltumatu ning toidab tema mõttelendu.
Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Experimental Psychology.