Külmetushaigus paneb nina tilkuma ega lase lõhnu tunda, kuid enesetunde paranedes taastub ka haistmine.
Nohu tekitab ajus muutusi
13. august 2012, 17:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA Northweaterni ülikooli teadlased selgitasid välja, et kuigi me ei pane seda tähele, teeb aju lõhnataju taastamiseks kõvasti tööd, kirjutab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Keng Nei Wu tegi katseid 14 vabatahtlikuga. Katsealused elasid nädal aega erilises haiglaruumis, kus oli väga vähe lõhnu.
Öösel magades said nad vabalt hingata, kuid päevaseks ajaks sulges Wu inimeste ninasõõrmed ning jälgis nende ajuaktiivsust.
Tuli välja, et kui inimene ei tunne lõhnu, korraldatakse tema aju haistepiirkondade töö ümber. Lõhnasignaale analüüsitakse otsmikusagara ajukoores ja nende alade aktiivsusmuster muutus täielikult.
Wu sõnul aitavad need ümberkorraldused meil kohe pärast nohu möödumist uuesti lõhnu tunda. Ka tema katsealused hakkasid lõhnu tajuma kohe pärast sõõrmete avamist.
Kui eksperimendist oli möödunud nädal, oli inimeste ajutöö samasugune nagu enne katsenädala algust.
Selline kiire reageerimine eristab haistmist teistest meeltest. Näiteks pikalt pimedas viibinud inimeste silmad peavad valgusega harjuma.
Wu oletusel on lõhnataju paindlikum, sest inimestel on nina kinni väga tihti. Põhjuseks võivad olla nii viirused kui ka allergia.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Neuroscience.