Kliiniline psühholoog ja kognitiiv-käitumuslik psühhoterapeut Elen Kihl selgitab ajakirjas Tervis Pluss, millal on kõige mõttekam otsida abi kognitiiv-käitumisteraapiast.
Millal tuleks abi otsida kognitiiv-käitumisteraapiast?
12. august 2012, 15:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seda kasutatakse nii igapäevaelus psühholoogiliste probleemide lahendamisel kui ka psüühikahäirete ravis, just viimaste puhul on uurimused näidanud selle ravimeetodi efektiivsust,» selgitab Kihl.
Kihli sõnul kasutatakse kognitiiv-käitumisteraapiat näiteks depressiooni, ärevushäirete, sundhäirete, sõltuvusprobleemide ja söömishäirete ravimiseks.
«Psüühikahäire korral on oluline koostöö psühhiaatriga,» ütleb Kihl. «Meetod ja tehnikad on hästi rakendatavad ja tõhusad eelkõige seetõttu, et probleemide ja häirete tekkimisel ning säilimisel on loogiline seletus.»
Kihl kinnitab ka, et kui inimene õpitud oskusi kasutab, näeb ta ise, et asi paraneb.