Tundub, et aastate jooksul on psühhoteraapia omale saanud negatiivse maine ja inimestel tekib silme ette kujutlus, mis ei saaks tõest enam kaugemal olla.
Põhjuseid, miks psühhoteraapiat ei tasu karta
31. juuli 2012, 16:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsimus «mis tunde see sinus tekitab?» on alateadvuses nii sügaval ja me kujutame ette ranget prillidega psühholoogi, kes meid tõsiselt oma märkmete tagant piidleb samal ajal, kui me suurel nahkdiivanil lamame. Paistab, et see klišee on tekitanud pika nimekirja põhjustest (või ettekäänetest), mis sunnivad meid teraapiat vältima või isegi kartma, kirjutab Yahoo! Shine.
Terapeudid ja psühholoogid tunduvad olevat kriitilised, nad sunnivad rääkima oma tunnetest tundide kaupa, küsivad vanemate kohta isegi siis, kui see tundub olevat ebaoluline ning üldsegi jätavad need inimesed tundetute robotite mulje.
Aga see kõik on vale. Ja siin on viis põhjust, miks sa peaksid oma arvamust teraapiast muutma ja võib-olla seda isegi proovima.
1. Anonüümsus. Kuigi sõbrad on toetavad, võivad nad mõnikord libastuda ja isiklikku informatsiooni lekitada. Teraapiat läbi viiv isik peab saladust hoidma, kõik, mis sa talle räägid, jääb teie kahe vahele. Välja arvatud juhul, kui sa räägid pidevalt enesele haiget tegemisest, sest siis on tema kohustuseks vajadusel lisaabi otsida.
2. Kontroll. Kui tihti tuleb sul ette olukordi, kus sa saad piiramatult endast rääkida? Teraapias on sul just see võimalus. Ilmselt pead seda enesekeskseks, kui inimene vaid endast räägib, aga tegelikult see pole nii. See on tervislik ja ühtlasi väga inimlik.
3. Järjepidevus. Mõnikord, kui elu tundub liiga kiire olevat ja me ei suuda millestki kindlalt kinni haarata, võib ühe kaine mõistusega ja kindla inimese olemasolu imesid teha.
4. Tugi. Terapeut on sinu poolt. Ta ei pruugi alati sinuga nõustuda, mõni võib isegi vastu vaielda, et sind mõtlema ärgitada, aga ta on alati sinu poolt. Ta tahab sind aidata ja õnnelikuna näha. Tema eesmärgiks on sulle uuesti näidata su väärtust ning ta juhendab sind enese leidmisel, hoolimata sellest, kui pikk ja käänuline see teekond on.
5. Pinge puudub. Terapeudid ja psühholoogid on erinevad, nad ei pruugi sugugi pidevalt uurida su tunnete kohta. Teraapias võid eneselegi üllatuslikult hoopis tunda, et vestled teise tavalise inimesega. Pingevabalt. Selline vestlus võiks vabalt aset leida ka mõnes kohvikus või restoranis.