Leiva, veini ja õlle tegemiseks vajalikke pärmseeni levitavad herilased, näitasid Firenze ülikooli teadlased Irene Stefanini ja Leonardo Dapporto.
Kellele peaksid veinilembelised tänulikud olema?
Pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae) kasutab inimene ligi 9000 aastat, kirjutab Novaator.ee. Kust see liik inimese juurde sattus, pole täpselt teada.
Looduses võib pärmseeni leida küpsenud marjadelt ja puuviljadelt. Talveks tunduvad pärmid kusagile kaduvat.
Stefanini ja Dapporto kahtlustasid, et seened võivad talve üleelamiseks saada abi putukatelt. Kõige paremini tundusid sobivat herilased, sest need putukad söövad marju ja puuvilju.
Herilaste elutsükkel sobib pärmidele karmi aastaaja üleelamiseks: viljastatud emasherilased talvituvad ja säilitavad oma kõhus sügisel söödud toitu, mida nad hakkavad kevadel vastsetele andma.
Uurijad püüdsid erinevatel aastaaegadel vapsikuid, meemesilasi ja kärjeherilasi ning uurisid nende kõhus leiduvaid pärme. Herilaste soolestikus elutses erinevaid pärmseeni ja pagaripärmi tüvesid leidus seal ligi paarkümmend.
Sügisel kogusid Stefanini ja Dapporto talvitumiseks valmistuvaid emasherilasi ja toitsid neid helendavat ainet tootva pagaripärmiga. Kolm kuud hiljem oli kõikide putukate kõhus helendavaid pärmirakke. Ka kevadel sündinud noorte herilaste kehas oli helendavat pärmi.
Nii võib arvata, et just herilased aitavad pärmidel levida.
Loomulikult võib pagaripärmil olla ka teisi abimehi, kuid Stefanini sõnul leidub pagaripärmi väga väheste loomaliikide kehas ning suur osa putukatest on pärmide jaoks liiga lühikese elueaga.