Mis suudaks su suve rikkuda? Pilves ilm? Merevesi, mis ei kavatsegi soojaks minna? Loe, kuidas saadavad suve mööda naised, kellel on ohtlik allergia päikese ja sääskede vastu.
Tervisehäire, mis rikub suve
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui küsisime Cosmo Facebooki leheküljel teilt suviste allergiate kohta, olime üllatunud, kui palju meile tagasisidet tuli. Teistest allergiatest rohkem esineb Cosmo lugejatel seda just päikese ja – üllatus-üllatus – sääskede vastu. Uurisime, kuidas need avalduvad ja mil moel allergiatest hoolimata suve nautida.
Päikesepõletus? Ei, allergia
Tiinal (nimi muudetud) avaldus päikeseallergia 20. eluaastate alguses. «Mäletan, et olin oma elukaaslasega rannas päevitamas. Päike paistis lagipähe nagu alati, päev oli palav – loomulikult kasutasime ka päikesekaitsekreeme. Kõik oli koju jõudmiseni korras, siis see algas.»
Tiina rinnale ja kätele olid tekkinud kublad, mis olid puudutades valusad, lisaks oli tal tunne, et kogu nahk on justkui pingule tõmmatud. «Kui määrisin peale jahedat päevitusjärgset kreemi, siis see rahustas ja aitas veidi. Arvasin, et olen saanud tavalise päikesepõletuse.» Kui Tiina järgmisel korral randa läks ja ebameeldivad kublad taas kehale tekkisid ning hiljem veel mitu päeva valutasid, pöördus ta arsti poole. «Uurisin, millega võiks tegemist olla, ja selgus, et see on päikeseallergia.»
Edaspidi hakkas Tiina arsti soovitusel vältima kella 11–15 ajal otsese päikese käes viibimist ning rakendas arsti nõuandeid, kuidas end päikese eest kaitsta. «Olen kasutanud ka ravisalve, mis nahaärritust leevendavad. Suvisel ajal pean päikese käes olles iga 3–4 tunni tagant spetsiaalseid kreeme peale määrima, et nahk liialt ei kui-vaks. Lisaks soovitas arst juua rohkem vett.» Veel kannab ta arsti soovitusel suvel enamasti heledat riietust, mis käed ja jalad ära katab (pikad varrukad, pikkade säärtega püksid).
Allergia taandub Tiinal alati suve lõppedes ja avaldub taas järgmise suve hakul. «Tänaseks olen selle lööbega juba harjunud ja oskan enam-vähem kõigeks valmis olla. Seega naudin siiski ilusat ilma ja päikest!»
Allergiaga traumapunkti
Ka 22aastane Kirsika tunnistab, et tal on päikeseallergia. Kui tema sõbrad igal aastal kannatamatult suve ootavad, soovib tema, et see juba läbi oleks. «Suvi tähendab minu jaoks allergiate avaldumist. Päikeseallergia ilmnes mul esmakordselt 2005. aastal, kui ühel suvepäeval päevitasin. Juba järgmisel päeval olin kuplas. Olen tihti kuuma ilmaga «ära põlenud», aga päikese-allergia tekkimine oli mulle täielik üllatus. Varem võisin terved päevad rannas vedeleda, kuid nüüd terve päev rannas olles tekib mul alati õhtuks allergiline reaktsioon. Ja nii mul polegi võimalik lihtsalt päikese käes peesitada ja nahka pruuniks saada.»
Kirsika taunib eelarvamust, et mis see allergia siis ära ei ole – võtad tableti ja ongi korras. «See pole sugugi nii lihtne, kuna allergia avaldub inimestel erinevalt. Minu kõige hullem allergiline reaktsioon oli siis, kui lisaks punetavale nahaärritusele tekkisid üle keha ka paistes laigud – üks neist ajas silma nii kinni, et olin ajutiselt pime.»
Appi, sääsed!
Lisaks sellele avastas Kirsika juba lapsena allergia sääskede vastu. «Alati, kui sääsed mind hammustavad, tekivad kublad, mis on mitu päeva paistes. Ühel korral hammustati mind aga nii palju, et ärritus tekkis üle kogu keha, läksin üleni punaseks ja lõpetasin traumapunktis.» Kui Kirsika kuhugi ilma pikkade riieteta läheb, peab ta olema kindel, et sääsemürk on pidevalt käepärast.
Greta (27) räägib, et temagi põhiline probleem suvel on allergia sääskede, aga ka teiste putukate, eriti herilaste nõelamise vastu. «Avastasin selle üheksanda klassi lõpureisil, mis toimus Hiiumaale. Ma polnud varem telkimas käinud – kui oleksin teadnud, mis mind ees ootab, poleks ma sinna läinudki. Hiiumaale jõudes püstitasime telgid ilusasse mereäärsesse kohta kadakate vahele. Hiljem toimus ühine grillimine, nagu see ikka käib.»
Kui mõni tund oli rannas oldud, ehmatas Greta aga tõsiselt ära. Ta oli sääsetõrjevahendi koju unustanud ega saanud seda telkimiskohta jõudes ka kasutada – linnalapsena ei pidanud ta tõrjet alguses vajalikuks. «Tundsin küll sääskede hammustamist siin-seal, kuid ma ei teadnud, et need punnid nii suureks lähevad. Mõne tunni jooksul olin paksult kuplas, iga punn oli nagu parmuhammustus – suur ja valus. Võib julgelt öelda, et olin üle kogu keha valusalt paistes.»
Greta rääkis sellest kohe õpetajale, kel olid allergiarohud igaks juhuks kaasas – õnneks need aitasid ja nahaärritus hakkas aeglaselt taanduma. «Ilmselt see päästiski mu hullemast. Hiljem Tallinnas arsti juures käies sain teada, et mul oleks võinud sellises olukorras isegi hingamisraskused tekkida. Õnneks andis klassiõde mulle sääsetõrjevahendit kasutada, nii et edaspidi selle väljasõidu jooksul hoidsid pahad putukad minust eemale. Nüüd tean, et minusugused inimesed peavad allergiarohtusid ja sääsetõrjevahendit alati kaasas kandma nagu telefoni või koduvõtmeidki.»