Ei. Pingsalt mõtlemine ei kuluta rohkem energiat kui tavaline ajutöö. Seevastu teadmine, et selja taga on oluline eksam, võib tekitada ülima väsimuse, kirjutas Scientific American.
Kas raske mõttetöö põletab rohkem kaloreid?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskmine inimaju kaalub 1400 grammi. Kehamassist moodustab see ainult paar protsenti, kuid selle raasukese töös hoidmiseks kulub viiendik keha energiast, vahendab Novaator.
Samas töötab aju üllatavalt säästlikult ja kasutab energiat paremini kui kõige võimsamad superarvutid.
Töös olevates ajuosades paraneb verevool. Veri toob närvirakkudele lisaks hapnikku ja glükoosi, mille aju rõõmuga ära kasutab. Seetõttu oletavad füsioloogid, et suhkrurikas toit soodustab ajutööd, kuid keegi pole suutnud seda veenvalt tõestada. Katsetega on saadud väga vastakaid tulemusi.
On näidatud, et suhkur parandab teatavat tüüpi ülesannete lahendamist ja raskemaid pähkleid purevad inimesed vajavad rohkem glükoosi. Katsed on näidanud ka seda, et kehvade vaimsete võimetega inimeste suhkruvajadus on suurem. Kui inimene on intelligentne, siis on tema aju efektiivsem ja vajab vähem toiduga turgutamist.
Ometi pole meie aju energiatarbes olulisi erinevusi, lahendame siis keerulisi matemaatikaülesandeid või sirvime ajalehesaba sudokusid. Sellisele järeldusele jõudis Ottawa ülikooli neuroteadlane Claude Messier, kes töötas läbi suure hulga kirjandust aju glükoosivajaduse kohta.
Uurija sõnul ei vähenda vaimne pingutus olulisel määral aju glükoositaset. Aju vajab juba puhkeolekus tegutsemiseks väga palju energiat ning saab väikese lisapingutusega mängeldes hakkama.
Nii on näidatud, et eksami või kontrolltöö eelne jalutuskäik parandab laste tulemusi. Kui aju töövõime sõltuks vaid glükoosist, peaks füüsiline pingutus muutma eksamitulemused kehvemaks.
Suhkru mõju mõttetegevusele on seega väga keerukas, see sõltub ülesannete raskusest ja inimeste iseärasustest – näiteks east, isiksusetüübist ja ainevahetusest.
Messier´sõnul võib suhkrurikas jook olla abiks neile eksamitegijatele, kelle keha on hädas veresuhkru taseme reguleerimisega. Enamiku inimeste keha peaks aju varustamisega ise hakkama saama.
Miks on pärast eksamit või olümpiaadi väljaväänatud tunne?
Pikaaegne keskendumine võib tõesti aju kurnata. Eksperimentaalselt pole seda tõestatud.
Oluline on hoiak, kuidas vaimsesse pingesse suhtutakse. Vapustav keeruka süžeega täispikk film hoiab aju ärevuses 2-3 tundi. Kuid keegi ei kaeba kinost väljudes kurnatuse üle.
Vaimset väsimust ja tühjust kogetakse eelkõige pärast eksamit, rasket kontrolltööd või keeletesti. Kõikidel neil juhtudel pole tegemist lõbustusega. Kui inimene peab vaimset pingutust raskeks, siis see enamasti nii ongi.
Sama on näidatud füüsilise pingutuse puhul – kui kehalist koormust peetakse kurnavaks, siis see saabki olema väsitav. Vabatahtlikud, kelle vastupidavust testiti rattasadulas pärast pikka tähelepanu nõudvat arvutitesti, väsisid varem kui need, kes vaatasid enne pingutust emotsioonivabu dokumentaalfilme.
Kui arvutitest ei nõudnudki rohkem energiat kui filmivaatamine, tundsid inimesed end siiski loiumatena. Sellest tundest piisas, et kehalist sooritust kehvemaks muuta.
Eksamite ja sisseastumiskatsete järgses kehvas enesetundes on oluline osa stressil. Lisaks ajule kulutab kogu keha energiat. Riikliku eksami sooritaja teab, et tema tulemusest sõltub ülikooli saamine. See vabastab stressihormoonid, paneb südame kiiremini tööle ja higi jooksma.
Kanada üliõpilastega tehtud uuringus võrreldi tudengeid, kes istusid niisama, tegid tekstist kokkuvõtet või sooritasid arvutil mäluharjutusi ja tähelepanuülesandeid. 45 minutit hiljem said nad süüa Rootsi lauas. Keerukamate ülesannete lahendajad sõid rohkem kui puhkajad.
Ajutööd teinute vere glükoositase kõikus küll rohkem, kuid mitte olulisel määral. Seevastu stressihormoon kortisooli tase oli neil tunduvalt kõrgem, samuti lõi süda kiiremini ja nad hindasid end ärevamaks.
Seega ei söönud raskeid ülesandeid lahendanud tudengid rohkem mitte aju vajaduste pärast vaid stressi leevenduseks.
Messier´sõnul selgitab argielus tekkivat vaimset väsimus see, et meie aju on laisk.Aju jaoks on raske pikka aega ühele tegevusele keskenduda. Võimalik, et pikaajaline keskendumine tekitab närvisüsteemis lihtsalt kaitsereaktsiooni ja soovi töörügamine lõpetada.