Burlesk on esinemisvorm, millega naised tegelesid juba enam kui sajand tagasi. Selle aasta maikuus lõi burleskitreener ja -tantsija Daisi Normak Eestis ainulaadse burleskistuudio nimega Tallinn Burlesque.
Tallinn Burlesque – julgete naiste julge ettevõtmine
19. juuli 2012, 16:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uhke nimega kunstivorm kasvas välja sellest, et naised hakkasid keskaegset ühiskonda, perepoliitikat ja kunsti mõnitama, sest sel ajal lubati lavalaudadele vaid mehi. Eesti kontekstis on see aga suhteliselt värske nähtus.
Mis on Tallinn Burlesque?
Tallinn Burlesque on Eesti esimene eraldiseisev burleskitantsustuudio. Vanasti ma töötasin Müstika tantsuteatri all ja maikuus hakkasin eraettevõtjaks ning tegin burleskistuudio. Me produtseerime show'sid, teeme kostüüme, fotosid ja kõike, mis burleskiga seondub. Lisaks on meil koos minuga neli tantsijat, kes esinevad juba peaaegu professionaalselt. Kõik tantsijad on minu õpilased, nad on tantsinud natuke üle aasta.
Mis on burleski ja striptiisi vahe?
Burlesk on hästi teatraalne ja suhteliselt vulgaarne ala. Burlesk on striptiis ka. Aga burleski mõte ei seisne selles, et endalt riided seljast võtta, vaid burlesk on üles ehitatud komöödiateatrile. Esinejal peaks alati olema mingi karakter või lugu – asjal peab olema mingi lavaline mõte. Meil jäävad alati stringid jalga ja nibusid katavad tassels'id või paste'id – need on need, kus narmad või pärlid küljes ripuvad ja neid peab oskama liigutada. Ainuüksi see on eraldi kunsti.
Burleski ja striptiisi vahe seisneb selles, et üks on puhas erootika ja teine on võrgutustants. Sa pead publikuga kontaktis olema ja panema rõhku sellele, et su esinemine räägiks mingit lugu. Sellepärast ma nimetangi burleski lavakunstiks, seda ei tehta kuskil stripiklubi nurgas. Kunagi ei minda publikuga füüsilisse kontakti ja raha ei korjata pükste vahele. Sa pead olema kättesaamatu ideaal.
Burleskiga on täpselt see, et inimesed on nii kaua hästi negatiivsed ja skeptilised kuni nad näevad, mis asi see on. Keegi ei saa tegelikult enne aru, millega on tegemist.
Millised inimesed on teie esinemistrupis?
Täiesti erinevad inimesed, täiesti erineva taustaga. Kõik on töötavad, asjalikud pereinimesed. See on selline kaksikelu elamine. Kõige noorem esineja on 19-aastane ja kõige vanem on vist 42-aastane.
Kui tihti te esinemas käite?
Oleneb. Suvel käime vähem, sest burlesk on natuke varjumäng, kuskile suvefestivalile see ei sobi. Talvel meid tellitakse esinema ja me teeme ka ise üritusi. Esimesed üritused olid need, kui ma ise korraldasin Club Privés eraldi burleskiööd. Pärast seda on igasuguseid pakkumisi tulnud – sigariklubid, temaatilised õhtud, erapeod, ööklubid. Turgu sellele on, aga suurema osa asju ma proovin väljapoole viia. Soomes on Helsinki Burlesque, üritame hästi palju koostööd teha, et meil oleks väljundit väljapoole. Eesti publik ei hinda seda samas valuutas, mis väljaspool.
Milline näeb välja burleskiõhtu?
Burleskiõhtu on täielik etendus. Seal on õhtujuht, kes on hästi tähtis. Tal on omad rollid, mida ta välja mängib. Ta on üks karakteritest. Ta peab olema ise eraldi esineja. On erinevad etteasted, kasutatakse hästi palju komöödiat, mustkunsti, akrobaatilisi asju, tule-show'sid. See on suur etendus, mis kokku pannakse. Ettevalmistus võtab minimaalselt poolteist tundi aega.
Burleski üritused on hästi viisakad üritused. See on sama asi, kui sa lähed teatrisse – see on elamus. Sa paned ennast vastavalt üritusele riidesse, tavaliselt käivad mees ja naine koos. Ei ole sellist asja, et kümme poissmeest tuleks näppu viskama. Üldiselt on see mõnus kokteiliõhtu või istutakse küünlavalgel. Hästi oluline on, et publik respekteeriks seda, mis toimub. Ma pole ühelgi burleskiüritusel näinud labast käitumist või tantsijate käperdamist. Sa lähed sinna kunsti nautima.
Tänapäeval on burlesk klassikalise teatri ja põrandaaluse maailma vahepeal – sel on teatri glamuur ja suured lavakostüümid ning meeletu ettevalmistus, kuid samas pole see selline asi, mis oleks kõigile kättesaadav. See on ikkagi tabu, mis hõljub kahe maailma vahel. USAs on see igapäevane asi, aga meie kultuuris on see siiski tabu.
Kust te saate burleskietenduseks vajalikke vahendeid?
Tegelikult Eestis pole õigeid vahendeid, millega lavameiki teha. Me tellime USAst glitterit, mille abil saab tugevalt sädeleva lavameigi teha. Sama lugu on ka hästi pikkade ripsmetega. Väga kvaliteetset lavameiki on meie poodides suhteliselt väike valik. Kostüümid meil on kõik käsitöö. Ainukesed asjad, mis me tellime, on korsetid, kuid neid tehakse tavaliselt ümber. Soome on kõige lähem koht, kust saab osta vajalikke asju.
Kas te annate ka trenne?
Mina annan. Ma olen Eesti esimene burleski õpetaja ja tantsija, seetõttu tekkiski idee burleskistuudio teha. Trennis on praegu kõige vanem õpilane vist 56-aastane ja kõige noorem 18-aastane. Alla 18-aastastele ma trenni ei anna, sest see on esiteks striptiisiga seotud ja teiseks peab inimene endaga sõber olema, et ta oskaks end laval väljendada. Burleski eeldus pole see, kui suur või kui vana sa oled, vaid sa pead suutma oma karakteri laval välja mängida.
Kui sa trenne andma hakkasid, kas inimestel oli huvi asja vastu?
Esimeses trennis oli üle 70 inimese. See oli täielik kaos, sest meie saal ei kannatanud seda välja. Nüüd on jäänud umbes 30 inimest, kes käivad tavatrennides ja lisaks veel need inimesed, kes tegelevad sellega intensiivsemalt – käivad teatriõpetuses ja teevad proove, valmistavad kostüüme ja käivad koreograafiat õppimas. Huvi on ja tänu stuudio loomisele tekib huvilisi järjest juurde.
Kuidas sa ise burleskini jõudsid?
Ma läksin kaks ja pool aastat tagasi Helsingisse burleskifestivalile ja võtsin seal kõikidest kursustest ja töötubadest osa. Sealt sai see alguse. Käisin USA ja Jaapani treenerite juures tantsimas ning siis hakkasime Eestis sellist algelist versiooni arendama. Nüüd on see kujunenud selliseks, et teeme teatriõpetust, koreograafiatunde, tehnikatunde. Olen pidevalt ennast välismaal täiendanud.
Mis on sinu eesmärk seoses selle ettevõtmisega?
Oma õpilastele uusi võimalusi pakkuda. Minu plaan pole elu lõpuni mingi hull burleskitantsija olla, ma teen samamoodi selle kõrvalt ka muid asju. Minu põhiidee on see, et ma pakun oma kontaktidega õpilastele võimalusi, kellel on palju rohkem potentsiaali kui minul.
Kas teid saab lähiajal kuskil näha?
Järgmine suurem show on septembris.
Kus teie stuudio asub?
Telliskivi 57. Ma meelega kolisin siia piirkonda, sest mulle hullult meeldib see industriaali ja glamuuri kontrast. Burlesk on ikkagi põrandaalune teema. See on väga palju seotud rokimaailmaga ja sellega tegelejad on suhteliselt vastuolulise elustiiliga. Seda enam, et see piirkond on kultuurimekaks paisumas.
Rohkem infot Tallinn Burlesque'i kohta: http://www.facebook.com/TallinnBurlesque