Michigani osariigi ülikooli psühholoog Hans Schroder tegi katseid vabatahtlike üliõpilastega. Selgus, et muutuvate tingimustega kohanemiseks peame olema paindlikud, tuleb leppida, et harjumiseks kulub aega.
Miks on uuega harjumine raske?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katsealused nägid arvutiekraanilt täheridasid nagu «MMMMM» või «NNMNN», vahendab Novaator. Nad pidid vajutama üht nuppu, kui M-täht oli rea keskel ja teist nuppu, kui keskele jäi N. Samal ajal jälgis uurija inimeste ajuaktiivsust.
Katset korrati 50 korda, seejärel teatati katsealustele reeglite muutumisest - nüüd tuli nuppe vastupidiselt vajutama.
Uute reeglitega hakkasid osalejad rohkem eksima. Nad tegid vigu mitu korda järjest ega suutnud end parandada.Ka vabatahtlike ajuaktiivsus näitas, et vigade vältimisele oldi vähem keskendunud, aju tegeles peamiselt olukorra kontrollimisega.
«Kui olukord kiiresti muutub, on raskem vigu näha ja neist õppida. Vanadelt reeglitelt uutele ümberlülitumine on vaimselt kulukas. Me ei suuda enam detailidele keskenduda ja teeme rohkem vigu», selgitas Schroder.
Uurija sõnul žongleerib inimese aju uute ja vanade juhiste vahel ning keskendub lõpuks uuele olukorrale. Samas on aju väga hõivatud, tähelepanu koondamine on raske ning pisiasjad jäävad märkamata.
Muutuvate tingimustega kohanemiseks peame olema paindlikud, tuleb leppida, et harjumiseks kulub aega.