Helsingi ülikooli toitumisfüsioloogia professor Marja Mutanen pooldab 1960.aastate toitumiskava, mil päevas söödi vaid neli korda ega tuntud vahepalu.
Pidev näksimine põhjustab tervisehädasid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Neli toidukorda ja rohke liikumisega tagavad reipuse ja normaalse kehakaalu,» ütleb Marja Mutanen, kirjutab ajakiri Naised.
Kerge näljatunne toidukordade vahel ja rohke liikumine elavdavad ainevahetust ja tõstavad insuliini toime efektiivsust organismis.
Insuliin on täiskõhutunnet tekitav hormoon, mille peamine ülesanne on vähendada veresuhkrusisaldust.
Kui organismis on liigselt insuliini, väheneb maksas glükoosi süntees ja see on paraku kaalulangetaja jaoks eriti kurb, sest seeläbi väheneb ka keha rasvavarude kulutamine.
Samuti võib liigne insuliin põhjustada paljusid tõsiseid haigusi, nagu teise tüübi diabeet, kõrgvererõhutõbi, uneapnoe jne.
Insuliini eritumine organismis ei tohiks olla järsk, pigem mõõdukas ja pikaajaline. Nii pooldabki Mutanen nelja toidukorda päevas ja soovitab toidukordade vahel kindlasti mitte süüa, sest näksimine (eriti kahjulik on magusa söömine) suurendab vere glükoosisisaldust, keha hakkab insuliini juurde tootma ning veresuhkrusisaldus kõikuma.
«1960. aastatel sõid inimesed hommikueinet, lõunaoodet, lõunasööki ja kerget õhtueinet. Terve inimesega ei juhtu midagi, kui ta sööb alles tõsiselt näljasena. Tervisehädasid tekitab hoopis pidev näksimine,» manitseb ta.
Kõige sagedamini annab pidevast näksimisest tingitud liigne insuliin endast märku kestva väsimus-ja jõuetustundena.
Insuliini toime on kehas tõhusam, kui koheselt pärasat einestamist liikuda, mitte jääda diivanile tukkuma.