Kui päikest võttes nahk juba loetud minutite jooksul sügelema hakkab ja väikeste kupladega kattub, on suure tõenäosusega tegemist päikeseallergiaga.
Kuidas päikeseallergiaga toime tulla?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päikeseallergia ehk fotodermatiit ei ole selgelt allergilise iseloomuga, kuid sarnaneb allergiaga sügelemise ja punaste laikude tekke poolest, kirjutab ajakiri Naised.
Päikeseallergia sümptomid on sügelus, mis algab mõne tunni möödudes, villid, vistrikud või lööve. Eriti tundlikud piirkonnad on selle probleemi suhtes dekoltee, käsivarred, jalad, nägu ja käed.
Kõige sagedamini põhjustab ere päikesekiirgus polümorfset valguslöövet. Haiguse all kannatavad põhiliselt 20-30aastased naised. Eestis esineb seda haigust ligikaudu 10 protsendil inimestest.
Parim viis päikeseallergia vältimiseks on otsest päikesekiirgusest hoidumine, kindlasti tasub päevitamist vältida keskpäeval.
Päikesekaitsekreemid ei pruugi erinevate päikeseallergia vormide korral aidata, sest blokeerivad valguse lainepikkust liiga kitsal alal. Aga et suvel pole päikesest loobuda võimalik, on kreemitamine vähim, mida sa teha saad (kaitsekreem võimalikult tugeva faktoriga SPF 50-60).
Häda korral võib abi olla ka regulaarsest antihistamiinikumide tarvitamisest, kuid vitamiinid ja toidulisandid päikeseallergia korral ei aita.