Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Anniki Tikerpuu sõnul Eestis beebikastide teemat sarnaselt Lätile ei kavandata. «Laste mahajätmine tänavale või prügikonteineritesse on Eestis väga harv, aastate peale tulevad vaid üksikud juhtumid,» selgitas ta.
«Läti beebikastide avamise valik on ilmselt tingitud lahvatanud majanduskriisist,» viitas ta tänases Postimehes ilmunud artiklile lasteloovutuskastidest, kuhu vanemad saavad jätta oma vastsündinu, kui nad ise ei suuda või ei taha tema eest hoolitseda.
«ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ühinenud riigina lähtume me lapse õigusest identiteedile ehk et lapsel on õigus teada oma bioloogilisi vanemaid ja päritolu,» ütles Anniki Tikerpuu.
Lapse õigus oma identiteedile on Tikerpuu sõnul lastehoolekandes väga oluline põhimõte ja seda enamikes arenenud riikides.
«Näiteks Rootsis on lapse õigus teada oma vanemaid nii oluline põhimõte, et nende seaduste kohaselt on lapsel õigus saada kunstliku viljastamise puhul infot seemneraku doonorist ehk oma bioloogilisest isast,» tõi ta näite.
Anniki Tikerpuu leiab, et beebikastide näol on tegemist ajaloolise traditsiooniga, mis on enamasti olnud kasutuses katoliiklikes riikides ning seotud kirikuga. «Sedalaadi süsteem pärineb aegadest, mil lapse sünnitanud vallaline naine oli häbiplekiga ning talle pakuti võimalust anonüümselt laps ära anda,» lausus Tikerpuu.
Vallalisena lapse saamine ei ole häbiasi
«Praeguses liberaalses ühiskonnas on meie peremudelid ja hoiakud oluliselt teistsugused, vallalisena lapse saamine ei ole häbiasi ning on inimese teadlik valik,» märkis ta.
Tikerpuu sõnul on beebikaste kasutatud väga keerulistes majanduslikes situatsioonides olevates riikides, kus lastest loobumine on olnud vaesusest tingitult plahvatusliku iseloomuga.
Eestis kehtiv Perekonnaseadus annab vanemale võimaluse anda oma nõusolekuga laps lapsendamiseks.
«Lapsendamist korraldavad maavalitsused ning maavalitsustes töötavad meil lapsendamise alal heade kogemustega spetsialistid,» selgitas Anniki Tikerpuu.
«Kui vanem(ad) soovivad teha otsuse anda oma laps lapsendamiseks, siis enne selle otsuse tegemist on võimalik saada ka nõustamist nii haigla, kohalike omavalitsuste kui maavalitsuse spetsialistide poolt,» lausus Tikerpuu ning lisas, et ka kohalik omavalitsus saab pakkuda perele toetavaid teenuseid, et võimaldada lapse kasvamist siiski päritoluperekonnas.
Laste mahajätmine tänavale või prügikonteineritesse on Tikerpuu sõnul Eestis väga harv, aastate peale tulevad vaid üksikud juhtumid.
«Otse haiglast asenduskodusse suunati 2011. aastal 3 vastsündinud last,» märkis ta.