Kas kuumal päeval leidub midagi veel kutsuvamat kui särav bassein või jahe merevesi? Ujumine on hea moodus enda jahutamiseks, treeninguks ja suvise hooaja nautimiseks. Kuid nagu iga teise füüsilise tegevusega, on ka ujumise puhul vaja meeles pidada ettevaatusabinõusid.
Lastearst Julie Gilchrist ütleb, et tegelikult on võimalik ujumisest tulenevaid terviseprobleeme ennetada, kuid kõige olulisem on, et inimene oskaks ujuda, kirjutab Huffington Post. Ta soovitab ujumistunde võtta juba varases eas. Lisaks on laste puhul oluline, et nad ujuks täiskasvanu järelvalve all.
Täiskasvanute puhul on uppimissurmad tavapärased looduslikes veekogudes, mitte basseinis. Ja mehed upuvad suurema tõenäosusega kui naised: 80 protsenti uppunutest on meessoost. Gilchrist ütleb, et see on ilmselt nii, sest mehed võtavad rohkem riske ja ujuvad tõenäolisemalt joobes olekus, mil hindavad oma ujumisvõimeid valesti.
Veendumaks, et su suvine ujumine oleks hea kogemus, edastame mõned ujumisega seotud küsimused ja nende vastused.
1. Kas pärast söömist võib ujudes kramp tekkida?
Kas oled harjunud ootama 30 minutit kuni tund aega pärast söömist ja enne basseini hüppamist? Teooria selle ettevaatusabinõu taga on, et vere valgumine kõhtu suureneb pärast söömist, mis vähendab lihaste verevarustust ja tekitab liikumist takistavat krampi, mille tulemusel võib uppuda.
Kuigi pärast söömist uppumist peetakse pigem müüdiks, näitas 2011. aasta uuring, et täiskõhuga on suurem oht uppuda. Tokyo naiste meditsiiniline ülikool uuris 536 lahkamise andmeid aastatest 2000-2007. Lahkamised jagati kaheks: need, mille puhul oli toit kõhus nähtav (märk, et inimene oli hiljuti söönud) ja need, millest ei leitud toitu. 34 lahkamise juhul leiti inimese seest toitu ja 79 protsenti nendest surmadest olid uppumissurmad. Uurijad järeldasid, et vere ringlus kõhtu pärast söömist koos ujumisega tekitasid inimeses pea pööritust, mis osadel lõppes teadvuse kaotamisega.
2. Kas basseini pissimine on halb?
Jah. Kuigi häda kinni hoidmine tualeti leidmiseni tundub olevat tavapärane viisakus, on uuringud näidanud, et üha enam inimesi kergendab end basseini. CNNi andmetel tunnistas 17 protsenti täiskasvanutest, et on basseini pissinud, kaasa arvatud kuulus ujuja Michael Phelps.
Probleem basseini pissimisega seisneb selles, et pissi sees olev lämmastik reageerib desinfitseeriva klooriga ning tekib uus kemikaal – kloramiin. Selle tulemusel juhtub kaks asja. Esiteks takistab see klooril tegemast oma tööd ehk tapmast haigustekitajaid nagu kolibakter, salmonella ja teised. Teiseks on see ärritaja – kui oled ujumise järel kogenud köhimist, hingamisteede probleeme või punaseid silmi, võivad need olla tekitatud kloramiinist.
Lämmastiku sisaldavad ka higi ja hügieenitarbed, seega enne basseini hüppamist duši all käimine on hea viis kloramiini tekke ennetamiseks.
Eksperdid lisavad, et kui basseinil on tugev keemiline hais, siis see pole kloor, see ongi kloramiin. Tervislik bassein ei haise.
3. Miks mu silmad ujudes punaseks lähevad?
Kui oled basseinis, võivad silmade ärritust tekitada mitmed kemikaalid, mida basseinivee puhastamiseks kasutatakse. Ära unusta ka eelmise küsimuse vastust. Basseinis ujudes on mõistlik kasutada ujumisprille.
4. Kas vee all on võimalik päikesepõletust saada?
On küll. Gilchrist selgitab: «Päikesekiired tungivad läbi veepinna, seega on väga oluline kanda pikatoimelist päikesekreemi.»
Vee peegeldav pind võimendab päikesekiiri ja võib ujujatel ning paadiga sõitjatel tekitada põletust. Seetõttu on eriti oluline kasutada päikesekreemi ja paadis olles ka päikeseprille.