Kas korralikule rannapäevitusele peaks eelnema «aluspäevitus»? Kas loomulikult tumedam nahatoon tähendab, et päevituskreemi ei pea kasutama? Toome teieni vastused neile küsimustele.
Neli müüti nahavähi kohta
2. juuli 2012, 10:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimased uuringud on näidanud, et alla 40-aastased naised haigestuvad praegu suurema tõenäosusega nahavähki kui 1970ndatel, kirjutab ABC News.
Uuringu üks läbiviijatest, dermatoloog Jerry Brewer selgitas, et kuigi inimesed on väga hästi teadlikud päikese ja solaariumi kahjulikkusest, ei paista nad oma hoiakuid muutvat. Eksperdid ütlevad, et siin mängivad suurt rolli ka valearusaamad seoses päevitamisega. Järgnevalt on välja toodud neli suurimat müüti seoses päevitamisega.
Müüt #1: iga-aastane sünnimärkide kontroll on ainus, mida vajan
Fakt: kui sinu perekonnas ei ole esinenud palju nahavähi juhtumeid, siis piisab iga-aastasest kontrollist. Aga kui perekonnas on esinenud melanoomi, sul on hele nahk ja oled kannatanud tõsiste päikesepõletuste käes, tuleks käia nahaarsti juures iga kuue kuu tagant.
Müüt #2: päevituskreemi tuleks nahale kanda kohe, kui olen randa jõudnud
Fakt: kanna seda nahale vähemalt tund enne päikese kätte minekut. Anna päevituskreemile võimalus nahka imenduda. Kui ootad, oled juba vastuvõtlik kahjuliku päikesevalguse suhtes selle aja jooksul, mis sul kulub autost randa kõndimiseks.
Müüt #3: tänu aluspäevitusele ei esine päikesepõletusi
Fakt: kui muretsed endale «aluspäevituse», oled kahel korral kahjulike UVA/UVB kiirte käes. Pole olemas sellist asja nagu aluspäevitus, päevitunud nahk on kahjustatud nahk.
Müüt #4: mu nahk on loomulikult tumedam ega põle kunagi ära, seega ma ei vaja päevituskreemi
Fakt: dermatoloog Jeanine Downie ütleb, et nahavähk on värvipime. Tumedama nahaga inimesed ei pruugi esmapilgul näha nahavähi esimesi staadiume, seega tuleks siiski olla ettevaatlik.