Rootsis läbi viidud uuring näitas, et klassikaaslastega halvasti läbisaamine muudab koolipäevad masendavaks ja võib hilisemas elus ka tervisele mõjuda. Eriti mõjutas teismeliseea sotsiaalne staatus naiste tervist.
Ebapopulaarsus koolis võib hiljem tekitada terviseprobleeme
29. juuni 2012, 14:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need, kes on teismelisena teistest sotsiaalselt isoleeritud, kannatavad suurema tõenäosusega keskealisena tervisehädade käes ülekaalulisusest kuni kõrge vererõhuni, kirjutab Daily Mail.
Rootsi teadlased analüüsisid uuringu tulemusi, milles jälgiti 27 aastat umbes 900 inimese tervist ja harjumusi alates nende 16-eluaastast. Oluline on, et ei vaadeldud ainult neid, keda koolis kiusati, mis viitab sellele, et isegi väike eraldatus teistest võib olla tervisele kahjulik.
Kõigepealt paluti õpetajatel hinnata, kui ekstra- või introvertsed õpilased olid ja ühtlasi paluti hinnangut nende populaarsusele. 43-aastaselt läbisid osalejad palju meditsiinilisi uuringuid.
Tulemused ühendasid ebapopulaarsuse ja sotsiaalse isoleerituse ülekaalulisuse, kõrge vererõhu, diabeedi ja «hea» kolesterooli puudumisega. Uuring näitas, et mida ebapopulaarsem keegi teismelisena oli, seda suurema tõenäosusega kannatas ta nende hädade käes keskealisena.
See oli eriti tähelepandav tüdrukute seas – kõige ebapopulaarsemad ja introvertsemad 16-aastased neiud olid 43. eluaastaks meestest enam kui kolm korda halvema tervisega. Selle taga võivad peituda mitmed põhjused. Näiteks tõstab üksindus kortisooli-nimelise hormooni taset ja võib tõsta vererõhku ohtliku tasemeni, mis võib põhjustada südamerabandust ja insulti. Kõrge kortisooli tase võib ka alla nõrgendada immuunsüsteemi, mis muudab inimese vastuvõtlikkumaks haiguste suhtes.
Üksikud inimesed magavad halvemini, tunnevad end päeva jooksul loiuna ja võtavad suurema tõenäosusega unerohtu. End väljajäetuna tundvad inimesed võivad ka rohkem otsida lohutust söögist ega hoolitse oma tervise eest.
See oli esimene uuring, mis näitas, et õnnetutel koolipäevadel võivad olla pikaajalised tagajärjed.