Miks on õhtuti raskem dieedist kinni pidada?
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
25. juuni 2012, 09:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hommikuti on paljudel lihtsam tervislikult süüa, kuid pärastlõunal läheb juba raskemaks. Massive Health tegi uuringu, millest selgus, et õhtusöögiks süüakse 16 protsenti vähem tervislikku toitu kui hommikul.
Uuringu käigus analüüsiti viie kuu jooksul üle tuhande inimese toitumisharjumusi, vahendab Daily Mail. Leiti, et iga tunni möödudes väheneb söödavate toitude tervislikkus 1, 7 protsenti.
Uuringuks kasutati rakendust, mille abil katsealused saatsid oma söökidest uurijatele pilte. Enamik ei suutnud kiusatustele vastu panna alates pärastlõunast.
Selle põhjuseks peetakse näljahormooni greliini, mis koguneb väga kergesti kui toidukord jääb vahele, süüakse liiga vähe või tehakse trenni ilma söömata. Uuring kinnitas ka seda, et inimesed, kes jätavad hommikusöögi vahele, söövad ülejäänud päeva jooksul tunduvalt rohkem. See kehtib kahjuks ka neile, kes söövad hommikul süsivesikurikkaid toitusid, milles on ka palju rafineeritud suhkrut (saiakesed, magusad hommikusöögihelbed).
Selleks, et hilisemat näljasööstu vältida, tuleks hommikuks kindlasti süüa piisavalt valku (munad, jogurt, kodujuust jne). Toidukordade vahel tuleks süüa tervislikke vahepalasid, et nälg ei süveneks. Eriti pikaks venib tavaliselt lõuna ja õhtusöögivaheline aeg, mil võiks vahepeal süüa kas pool võileiba, õuna, mingit valgujooki või taldrikutäie läätse suppi. Nõnda ei ole õhtusöögi ajaks näljatunne liiga suur ja õhtusöök jääb kergeks.