Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Tervis

:

Üllatavad pisikupesad, mis meid iga päev ümbritsevad

Kas oled kunagi mõelnud, et lisaks padjapüürile peaks aeg-ajalt pesusse panema ka padja? Kas puhastad regulaarselt oma ehteid? Kui palju baktereid varitseb sind bensiinijaamas? Edastame kümme pisikupesa, millega iga päev kokku puutud. 

Kui enamus pisikuid on kahjutud, leidub baktereid – näiteks kolibakter ja salmonellabakter –, mis võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Asja hea külg on see, et käte pesemine ja ühiskasutatavate kohtade desinfitseerimine vähendavad nakkusohtu ligi 50 protsenti, kirjutab youbeauty.com.

Hambahari

Pisikud kasvavad niisketes keskkondades jõudsalt. Kui vannituba ja tualett on ühendatud, paiskuvad õhku ka fekaalsed bakterid iga kord kui vett lastakse. Võttes neid kahte fakti arvesse, on üsna tõenäoline, et su hambahari on pisikuid täis. Oma suu kaitsmiseks asenda hambaharja iga kolme või nelja kuu järel ning aseta tualetikaas alla enne kui vett tõmbad.

Ehted

Arstid ja medõed peavad kõik ehted eemaldama enne operatsioonisaali minekut kindlal põhjusel. 1997. aasta uuring leidis, et tervishoidu töötajad, kes kannavad sõrmuseid, levitavad tunduvalt rohkem pisikuid isegi pärast kätepesu, kui need, kes sõrmuseid ei kanna. Meie lemmikehete erinevad augukesed ja õõnsused võivad pisikutele koduks saada ning hiljem on neid raske puhastada.  

Joogamatt

Peaaegu pooltes treeningsaalides on olemas mikroobidevastane kätepihusti, aga kas oled kunagi näinud, et sellega puhastatakse joogamatte, mis puutuvad iga päev kokku paljaste jalgade higiga? Kuigi teadlased pole matte ametlikult uurinud, on avastanud, et mattidel tegutseb palju baktereid. Võta trenni kaasa isiklik matt või kui pead mati laenama, puhasta seda pisikuid tapva spreiga.

Padjad

Tõenäoliselt pesed linu ja padjapüüre sageli, aga millal oli viimane kord kui viskasid pesumasinasse padja? Patjates on kõduseened, bakterid ja tolmulestad, mis võivad tekitada allergiat. Mitmed uuringud on näidanud, et haiglates on padjad ühed suurimad nakkusallikad. Vähemalt on asjale lihtne lahendus: pese oma patju tihti. 

Kirjutuslaud

Mõnel juhul on leitud, et kirjutuslaudadel on suurem hulk baktereid kui prill-laual. Töötajad veedavad päevi katsudes oma lauda, süües seal ja mõnikord isegi lauale aevastades. Reeglina ei puhasta koristajad kontorite kirjutuslaudu, sest neid peetakse isiklikeks aladeks, seega võta asi enda õlule ning puhasta oma lauda regulaarselt antibakteriaalse lapiga. 

Käekott

Kui käekott pole su õlal, on see tavaliselt restorani, tualeti, kinosaali, auto või bussi põrandal. Mõnikord isegi asfaldil. Arizona ülikooli teadlased uurisid 50 naise käekotte ja avastasid, et koti välispind kubises pisikutest, kaasa arvatud fekaalsetest pisikutest ja neist, mis tekitavad nahalööbeid. Uuring leidis vaid ühelt käekotilt 6,7 miljonit bakterit. Pea meeles oma käekotti aeg-ajalt puhastada antibakteriaalse lapiga. 

Tankimispüstoli käepide

2011. aastal USAs läbi viidud uuring näitas, et analüüsitud tankimispüstolite käepidemetest oli 71 protsenti täis haigusttekitavaid baktereid. Ja sa arvasid, et bensiinijaama tualettruum on õudne koht. Kui oled tankimise lõpetanud, pese käsi või puhasta neid mõne desinfitseeriva vahendiga. 

Ühiskasutatavad nupud

41 protsendil pangaautomaatide nuppudest leiti kõrgel tasemel baktereid. Sama on täheldatud liftinuppude ja kaubanduskeskuste ostukärude puhul. 

Korduvkasutatav ostukott

Patsuta end õlale kui oled korduvkasutatavate ostukottide omanik – ja siis mine pese oma käsi. Nendes kottides on toiduosakesi, paljud kasutavad neid ka teiste esemete – kingade, musta pesu ja higiste trenniriiete – transportimiseks. Aga vaid umbes kolm protsenti inimestest peseb korduvkasutatavaid kotte. Uuringu läbiviija tunnistas, et on olnud juhtumeid, kus ostukottidest on leitud suuremal hulgal kolibakterit kui inimeste aluspesust. 

Köögikäsnad

Käsna soe ja vesine sisu on parim elukeskkond bakterite kasvuks, seega võid ju arvata, et pesed nõud puhtaks, aga tegelikult levitad baktereid. Õnneks on sellele lihtne lahendus: Michingani ülikooli teadlased soovitavad nõudepesukäsna iga päev kaks minutit mikrolaineahjus kuumutada, et nende sees olevad bakterid hävineks. Lisaks tasub käsnasid vähemalt kahe nädala tagant vahetada.  


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
LUGEJAMÄNG
Sponsoreeritud artiklid
EESTI MOOD
MOELOOJAD ANNAVAD NÕU
TALLINNA MOENÄDAL
Viimased uudised
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
Tervis
Horoskoop
Top lood
Top kommentaarid
48h populaarsemad teemad
POSTIMEES.ee
Elu24
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
Tarbija24
Maailm
Arvamus
Uudised
VIIMASED GALERIID
Arhiiv