Krista Kõiv – fotograaf, kelle kireks on inimesed

Krista Kõiv oma perega. Foto: Krista Kõiv

Tuntud perefotograaf ja kolme lapse ema Krista Kõiv tunnistas, et tal on nõrkus lahedate kodude vastu ja üle kõige meeldib talle pildistada inimesi.

Krista võttis fotokaamera elus esimest korda kätte alles seitse aastat tagasi, kui sündis esimene laps ja ta hakkas pidama blogi, mis vajas illustreerivat materjali. «Edasi jäid kaamera ette juba laste sõbrad ja nende sõprade sõbrad ja nii see ring muudkui laienes. Kes läks mehele, kes sai uue beebi,» meenutas ta. «Mina sain olla see õnnelik, kes sai jäädvustada.»

Fotograaf tunnistas, et tal on suur nõrkus lahedate ning iseloomuga kodude vastu. «Iga pere, kes on oma kodu üle uhke ja mind sinna oma pere jäädvustama kutsub, on just see, miks oma tööd armastan. Lahe kodu paistab pere näost ka!»

Siiski tunnistas naine, et kuna tema piltidel on inimene kõige tähtsam ja koht on lihtsalt taust, siis võib põneva koha leida ka sealt, kust seda isegi otsida poleks osanud. «Mõnikord on juhtunud nii, et naabermaja uksest kaugemale ei jõugi või siis on maja ümber aed, kus iga külg on uus avastus,» selgitas ta.

Kuigi väikesed lapsed on väga püsimatud ja võiks arvata, et nende pildistamine on keeruline, siis Kristat see ei häiri. Tema lemmikud on emotsioonipildid, kus rohkem tegevust võrdub lahedamate kaadritega. «Igale vanusele on omad nipid, millega neid võluda. Lasen lastel olla ja küll nad ise tahavad pildile tulla, kui otse kaamera ees on midagi sellist, millest osa tahaks saada. Väikestel püsimatutel mürakarudel on alati ju ka vanemad kaasas, kes trikkide tegemisel kaasa aitavad, nii et särk seljas märg.»

Seda Kristal juhtunud ei ole, et pildid mingil põhjusel välja ei tuleks. «Kui õnnelikud vanemad näitavad vanaemale fotoalbumit, kus ühel pildil kõik on muru sees ussikest otsimas ning järgmisel naerust kõveras pikali maas ning kolmandal hoiab pereisa uhke näoga beebit ühest jalast kinni, pea alaspidi rippumas, siis võib vanaema küll ohata, sest «istume sirges rivis ja naeratame kaadrisse» pilti ei olnudki,» nentis ta. «On olnud tehniliselt keerulisi olukordi või hetki, kus tehnika hakkab alt vedama, kuid siiamaani pole vist keegi kunagi sellest arugi saanud...»

Krista on väga jutukas ja ta tunnistas, et jääb nii mõnigi kord inimestega pikalt rääkima, sest esitab neile fotosessiooni käigus palju küsimusi. «Ühised jututeemad aitavad unustada, miks me üldse kokku oleme saanud, mis teeb minu töö alati lihtsamaks. Õnnelikuks teeb mind see, kui 20 aastat abielus olnud inimesed tulevad pildistama oma uut pisikest beebit, või kui pildile soovib õnnelik ning väga kokkuhoidev üheksalapseline pere,» tõi ta näiteid.

Samuti meeldib fotograafile pulmades näha tõelist armastust. Noorpaare vaadates ja pildistades on tal mõnikord endalegi pisar silmi tulnud. Eriliste hetkede seas tõi Krista välja ka selle, et on sattunud lapsepõlve pioneerilaagris tuttavaks saanud silmarõõmu pulma pildistama.

Lapsed õpetavad

Oma blogis on fotograaf kirjutanud, et telefonile vastab ta harva, sest teeb kas tööd või lapsed karjuvad. «Eks ma ikka vastan telefonile ka,» ütles ta.«Aga esimest muljet saab jätta vaid üks kord ja võib-olla pole just parim, kui taustal nõuab mõni mu laps häälekalt telefoni endale või mu esimene lause on, et kahjuks ma praegu ei saa rääkida. Ma ütleks pigem, et just tänu oma lastele ma seda tööd üldse teen.»

Tänu enda lastele oskab naine ennustada, kuidas erinevas vanuses lapsed käituvad, mis neile meeldib, kuidas nendega ühist keelt leida või millal nad rahule jätta. Kuna fotograafi töö nõuab Krista sõnul enamasti arvuti taga istumist, siis on ta väiksema lapse lemmikmängupaigaks kujunenud lauaalune pesa. Vanem laps unistab aga sellest, kuidas ta suureks saades fotograafiks hakkab ning kaupleb end igal võimalikul juhul emaga tööle kaasa.

«Iseseisvust ning oma mänge, kus keegi vahele ei sega ning ei õpeta ega keela, loen ma plussiks,» tunnistas ta. «Minu eeliseks on kindlasti see, et meil mõlemal abikaasaga on paindlik töögraafik ja kui enam kuskile venitada pole, siis on ikka vanaema abiks. Vahel naerame, et ega lasteaiast meil abi ei ole, sest mõlemal võib tööpäev alata siis, kui lasteaed juba kinni pannakse.»

Kuna Krista kireks on inimesed, siis vabal ajal pildistab ta oma lapsi või teeb mõned pildid kodust - looduses ta ei käi. «Fotopisikuks vabal ajal võib nimetada äkki ka seda, et juttu jätkub teiste fotohuvilistega alati poole ööni. Jagame pilte, vahime netikoolitusi, unistame uutest tehnikaimedest ning jagame nippe,» selgitas ta. «Vot mehed vist lähevad üksi metsa, aga naised võtavad kamba kokku, tellivad endale hoopis koolitaja ning pärast arutavad kohvikus.»

Vaata Krista Kõivu pilte tema blogist: kristakoiv.com