Kui tihti paned tähele oma hingamist? Kas märkad, kui hingamine on pinnapealne, sügav, lõdvestunud, lühiajaline või ebaühtlane? Kui tihti teed teadlikult pausi, et teha paar sügavat ja lõdvestavat hingetõmmet?
Hinga – su elu sõltub sellest
13. juuni 2012, 12:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahjuks ei mõista enamus inimesi kui oluline on olla teadlik oma hingamismustrist ja kuidas see mõjutab tervist, tuju, suhtlust, energiat ja töökust. Muuda oma hingamist ja muudad oma elu, kirjutab Psychology Today.
Keskmine inimene saavutab hingamisteede funktsioonis ja kopsumahus tipu kahekümnendate eluaastate keskel. Siis hakkab hingamisvõime langema: 9-25 protsenti iga aastakümne kohta. Seega kui sa just ei tee midagi, et oma hingamisvõimet säilitada või parandada, hakkab see vähenema ja koos sellega taandub ka su tervis ning keskmine eluiga.
Enamus inimeste hingamine on vale. Nad hoiavad hingamist kinni või hingavad pindmiselt ning ebaühtlaselt. Taolised hingamiskombed on alateadlikult või juhuslikult kujunenud. Teatud «tüüpilised» hingamismustrid põhjustavad füsioloogilist ja psühholoogilist stressi ning ärevust.
Arstid kinnitavad, et korrapäratu hingamine on tänapäeval paljude haiguste põhjuseks. Kui hingad sisse rindkere ülemise osa kaudu, aktiveerub sümpaatiline närvisüsteem, südamelöögid kiirenevad, seedimine ja stressi organite töö aeglustub. Kui hingad sisse rindkere alumise osa kaudu, aktiveerub parasümpaatiline närvisüsteem, südamelöögid muutuvad rahulikumaks, seedimine ja organite töö lihtsustub.
Hinga aeglasemalt ja sügavamalt ning lase sissehingamisel kõhul õhuga täituda nagu rannapall, seejärel hinga välja ja naudi teadliku ning tervisliku hingamise hüvesid.