Rannahooaeg on ukse ees ja sellega seoses tuletab Dr Niine nahakliiniku abiarst Elen Vettus meelde, et tervislikku päevitust pole olemas.
Hoia oma nahka!
/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
11. juuni 2012, 11:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See, et meie nahk läheb pruuniks, on naha reaktsioon melanotsüütide kaitseks. Me peaksime hoopis uhked olema oma valge naha üle, ütleb Vettus.
Kuna viimasel kümnendil on hüppeliselt kasvanud haigestumine melanoomi ja seda avastatakse aina noorematel, siis on Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusel tehtud Eestis nii terviseametile kui ka sotsiaalministeeriumile ettepanek keelata alaealistel solaariumis käimine, et kõik mõistaksid, kui kahjulik on ultraviolettkiirgus.
Selle seadusega järgiksime arsti sõnul teiste Euroopa riikide, Saksamaa, Austria, Prantsusmaa jt eeskuju.
Lapse- ja teismeliseeas saadud päikesepõletused suurendavad melanoomiriski kaks korda. «Nahakahjustused ei pruugi ilmneda kohe pärast päevitamist või solaariumi külastamist, melanoom võib tekkida alles aastakümnete möödudes. Nahk ei unusta mitte kunagi, kuidas talle on kurja tehtud,» toonitab Vettus ja lisab, et ultraviolettkiirgus tekitab nii uusi sünnimärke kui ka nahka vanemaks muutvaid pigmendilaike, mida peab pidevalt jälgima.
Ultraviolettkiirgus on ka üks peamisi melanoomi põhjustavaid tegureid. Värvust, kuju ja suurust muutnud neevused ja pigmendilaigud on tähelepanuväärsed ohusignaalid, mille ilmnedes tuleb minna dermatoloogi vastuvõtule. Kui melanoom avastatakse algjärgus, on tervistumise tõenäosus peaaegu sada protsenti.
Viimasel ajal on melanoomi seostatud ka talviste soojamaareisidega, kus põhjamaist nahka käiakse pruunistamas intensiivse päikese all ja saadakse niiviisi suur kogus ultraviolettkiirgust. Vettus soovitab minna soojale maale pigem loodust ja kultuuri nautima, ka tuletab ta meelde, et päike on kõige aktiivsem kella 10–16, mistõttu rannamõnusid võiks nautida enne või pärast seda.
Peale selle tuleks lõunamaal kanda laia äärega mütsi ja päikeseprille, sest ultraviolettkiirgus võib ka silmi kahjustada.
Samuti peab kasutama nii UVB- kui ka UVA-filtritega kaitsekreeme. UVB-kiirgus tekitab põletust, UVA aga enneaegset vananemist, selgitab abiarst ja lisab, et melanoomi tekke eest vastutavad mõlemad.
Päikesekreemi (soovitavalt SPF 30–50) tuleb määrida nahale 30 minutit enne päikese kätte minemist ning seejärel iga kahe tunni tagant.
Korraga oleks vaja peale kanda umbes kolm supilusikatäit kreemi. Ei maksa aga unustada, et päikesekreem ei kaitse kedagi sajaprotsendiliselt melanoomi eest.
Kui nahk hakkab pärast rannast tulekut hõõguma, ei tohi seda ravida hapukoorega. Kergema päikesepõletuse puhul leiab leevendust kodustest vahenditest.
Täiskasvanud inimene peaks kõigepealt võtma ühe ibuprofeeni- või aspiriinitableti ning jooma palju vett, kuumavat nahka võib jahutada külma kompressiga. Kaasnevad aga põletusega külmavärinad, kõrge palavik, iiveldus või oksendamine, siis on kindlasti vaja minna arsti juurde.
Rannas või ka lihtsalt õues tuleb olla eriti ettevaatlik lastega. Neil tekib päiksepõletus kergemini ja sellel on ka tõsisemad tagajärjed.