Lugejate kõige halvemad kohtingud

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Kohtinguteemalisele üleskutsele laekus muu seas ka lugusid kõige halvematest kohtingutest. Toome mõned neist teieni. 

***
Olin ühe noormehega internetis tutvunud ning otsustasime minna kohvitama. Esimene kohtumine temaga pidi toimuma minu kodulinnas, kuna aga oli pühapäev, olid kõik kohad, kus istuda, just mõni minut varem kinni pandud.

Koju ma teda ei kutsunud ja niisiis proovisime veel, mis päästa andis. Mõeldud-tehtud, läksime võtsime kohalikust bensukast 1 euro maksva kohvi. Minu imestus oli suur, kui ta viskas kopika lauale ja vaatas mulle küsiva näoga otsa.

Pärast piinlikku pausi otsustas ta lõpuks küsida: «Ega sul peenraha ei ole?» Olin viisakalt öeldes läbi raputatud, kuid otsisin oma rahakoti välja ja andsin müüjale eurose. Kogu koos veedetud tunni jooksul keerlesid mõtted juhtunu ümber ning ma ei suutnud aru saada, kuidas see kõik võimalik on.

Algul arvasin, et äkki oli see mõni proovikivi ning kuigi ta ei hiilanud ei tarkuse ega sõnaosavuse poolest, otsustasin talle veel ühe võimaluse anda (rumal tegu minust).

Ta kutsus mind kinno ja seekord võtsin kaasa ka sõbranna. Kui sõbranna oli omale kliendikaardiga kinopileti lunastanud, hüppas tegelane minu ees letti ja rabas sõbranna sooduskaardi, arvatavasti mäletamata, mis neiu nimigi oli.

Ta ostis omale sooduspileti ja kui minu kord oli piletit lunastama minna, teatas mulle naeratav teenindaja leti tagant, et sooduspiletite lemiit tänaseks on täis.

Kõige kohutavamad kohtumised minu jaoks. Ning minu poolt rumal uskuda inimeste headusesse... Silmad lahti, naised!!!!!


***
Kõige halvem kohting (mida ma tegelikult siiski kohtingu alla ei tahaks liigitada) oli siis, kui olin vaid 13-aastane. Tutvusin endast tunduvalt vanema mehega internetis ja otsustasime kokku saada. Enne kokkusaamist oli internetis muidugi armastus suur ja kõik tulevikuplaanidki tehtud.

Kokku saades avanes aga teine pilt. Kohting oli südatalvel, mees tõi mulle lille, mis oli juba pakasest korralikult kannatada saanud, rääkida meil millestki polnud (millest täiskasvanud mehel pubekaga ikka rääkida on?) ja seetõttu otsustasime kinno minna.

Filmi minul valida ei lastud, kohad võeti nii taha, et mina oma halva nägemisega (prille ma ju ometi kohtingule ette ei pannud) teksti lugeda ei näinud. Kõik kokku oli see väga piinlik ja ebamugav olukord. Koju jõudnuna lille prügikasti toppides lubasin endale, et enam pimekohtingutele ei lähe.

Premeerime autoreid vabalt valitud iluauhindadega Avonilt või Amwaylt. Toimetus võtab võitjatega ühendust!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles