Uuringud näitavad, et kui meeste seas on suitsetajate arv aastate jooksul vähenenud, siis naiste puhul see trend nii sirgjooneline ei ole ja näiteks teismeliste tüdrukute seas levib suitsetamine üha enam.
Tütarlapsed suitsetavad üha enam
31. mai 2012, 16:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervise Arengu Instituudi läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, et 2010. aastal suitsetas igapäevaselt veerand elanikest. Naistest seejuures 19 protsenti ja meestest 37 protsenti.
Lisaks igapäevasuitsetajatele toob uuring välja ka juhusuitsetajad, keda naiste seas oli 7 protsenti.
Samas saab nüüd välja tuua ka selle, et kui meeste seas vähenes suitsetajate arv 2000. aasta 45 protsendilt 37 protsendini 2010. aastal, siis naiste seas kahe viimase uuringu võrdluses hoopis kasvas. 2006. aastal oli naiste seas 20 protsenti igapäevasuitsetajaid, 2008. aastal 17 protsenti ja 2010. aastal 19 protsenti.
Suitsetamise juures tuleb välja ka arvestatavaid erinevusi naiste haridustaseme, perekonnaseisu, tööga kindlustatuse ja teiste sotsiaalsete mõjurite puhul. Kui kõrgharidusega naistest suitsetab iga kümnes, siis põhiharidusega naistest iga neljas. Perekonnaseisu järgi on kõige enam suitsetajaid lahutatud või lahus elavate naiste seas - tervelt 25 protsenti. Kõige enam igapäevasuitsetajaid on töötute seas - 32 protsenti.
Nii Eestis kui mujal maailmas on kiirelt tõusmas tütarlaste suitsetamislevimus. 2010. aasta koolinoorte tervisekäitumise uuring näitab, et iga kümnes 13-aastane koolitüdruk suitsetab vahetevahel, 15-aastaselt suitsetab aga üks kümnest tüdrukust juba iga päev.
Eesti meditsiinilise sünniregistri andmetel on suurenenud sünnitajate arv, kes kinnitavad, et nad suitsetasid raseduse ajal. 1992. aastal oli neid 5,3 protsenti; 2006. aastal juba 10,4 protsenti; 2010. aastal on suitsetajate arv veidi vähenenud (8,8 protsenti).