Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Tervis

:

Naistel kujuneb tubakasõltuvus kiiremini kui meestel

Tervise Arengu Instituudi eksperdi ja suitsetamisest loobumise nõustaja Tiiu Härmi sõnul kujuneb naistel bioloogilise eripära tõõttu tubakasõltuvus välja kiiremini ja püsivamalt kui meestel, samuti kahjustab tubakas naisi rohkem. 

Naised on tundlikumad tubaka kasvajat tekitava toime suhtes, märkigem siin rinnavähki, emakakaelavähki, kopsuvähki. Suitsetajal on raskem lapsi saada, sest väheneb rasestumise tõenäosus. Mõnigi kord on suitsetamine lastetuse ainsaks põhjuseks. 

Eesti meditsiinilise sünniregistri 2010. aasta andmetel suitsetas ligi 9 protsenti rasedusega arvele tulnud naistest. 

Emaihus kasvava loote kokkupuude tubakasuitsuga algab juba enne sündi, mil beebi saab mürgiseid aineid ema vereringest platsenta kaudu.

Ema enda suitsetamine, samuti viibimine suitsuses ruumis raseduse ajal suurendab komplikatsioonide ohtu, nagu lootekasvu aeglustumine, enneaegne sünnitus, madal sünnikaal,  perinataalne suremus, kaasasündinud arenguhäired. Suitsetamine raseduse ajal põhjustab imiku nikotiinisõltuvust, mis muudab ta nutvaks ja närviliseks.

Naiste põhjused suitsetamiseks erinevad sageli meeste omadest. Paljud naised arvavad, et suitsetamine on märk vabadusest ja glamuurist. Samuti usuvad paljud, et suitsetamine aitab hoida saledust.

Turundajad aga kasutavad neid väga levinud eksiarvamusi osavalt ära. Seetõttu suitsetabki oluliselt rohkem naisi kui mehi light-sigarette, uskudes, et «kerge» ja «vähem tõrva» tähendab ka «ohutu». 
 
Veelgi enam turundajate meelitustest ohustab naisi see, et nad on sunnitud pidevalt olema teiste inimeste tubakasuitsu sees. WHO hinnangul põhjustab passiivne suitsetamine igal aastal 600 000 surmajuhtumit, neist 64 protsendil juhtudel on ohvriks naised. Paljud naised ei tea riske, mida passiivne suitsetamine neile põhjustab või nad tunnevad, et neil pole õigust nuriseda.

On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. Samuti on mittesuitsetaja kops suitsetaja omast tundlikum, kuna mittesuitsetajal puudub suitsetajale omane kohanemine tubakasuitsule.

Tubakasuitsuses keskkonnas lühiajaline viibimine põhjustab kinnist või vesist nina, vesiseid silmi, aevastamist, köhimist ja teisi allergiale iseloomulikke tunnuseid. Samuti võib see põhjustada peavalu, iiveldust ja unisust. Kui aga viibitakse sellises olukorras korduvalt, siis põhjustab see juba pikaajalist mõju tervisele.

Märkimisväärselt suureneb kopsuvähi ja muude vähkkasvajate tekke risk, suureneb risk haigestuda südamehaigustesse, suureneb astma, kopsu- või kõrvainfektsioonide tekke risk

Paljud naised on mittevabatahtlikud passiivsed suitsetajad, kuna nende abikaasad, sõbrad või töökaaslased suitsetavad nende kõrval. Nad on kaitsetud tubakasuitsu vastu oma kodudes, autodes ja teistes kohtades, kus nad viibivad. Mõelgem sellele, kui tekib taas tahtmine sigarett läita, et sellega ei kahjusta te ainult iseenda, vaid ka oma pereliikmete ja sõprade tervist.
 


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Viimased uudised
XXVI laulu- ja XIX tantsupidu
Horoskoop
Top lood
Top kommentaarid
48h populaarsemad teemad
POSTIMEES.ee
Elu24
E24
Sport
TallinnCity
Naine
Tarbija24
Välisuudised
Arvamus
Kultuur
VIIMASED GALERIID
Arhiiv
Sünnipäev täna - 25. aprill

Palju õnne!

Jaak Sooäär

42

Jaak Sooäär

kitarrist

Aili Vint, 73

maalikunstnik

Peeter Urm, 65

arst ja kirjanik

Jaak Lõhmus, 59

filmiekspert