Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Pere

:

Nõustaja: abordiotsust mõjutavad sageli hirmud

Raseduskriisinõustaja Küllike Lillestiku sõnul ei ole abort sageli kaalutletud valik, sest naised ei võta piisavalt aega, et langetada otsus, kas sünnitada või mitte. Nii võivad tähtsat otsust mõjutada liigagi palju hirmud ja ümbritsevate arvamus. 

Aastas umbes 200 naist raseduskriisiga seotud teemadel nõustav Küllike Lillestik märkis, et kui naine ei ole iseendaga kontaktis ega mõista enda soove, siis võib teda väga palju mõjutada ümbritsev elu.

«Mõjutavad siis kas lähedased - näiteks partner ei soovi last või ema ütleb, et sul on juba nii palju lapsi, mis neist enam - või hirm, et raha on vähe ja kodu on väike. Või alates kolmandast lapsest ka see, et mis ühiskond arvab.» Nimelt on nõustaja näinud, et naised kardavad teiste arvamust, sest neile vaadatakse sageli viltu, mida rohkem lapsi neil on.

«Väline kest ja inimeste arvamus, sotsiaalmajanduslik toimetulek ja kõik see mängib rolli otsuse tegemisel,» nentis ta. «See võib mõjutada naist, kallutada ühele või teisele poole ja ka kahjuks abordi poole.»

Sageli muretsevad raseduskriisi nõustamisel käivad naised Lillestiku sõnul, kas nende paarisuhe jääb kestma, sest naistel on hirm, et partner võib neid jätta ja nad jäävad üksi. «See on üks peamisi põhjuseid,» nentis ta. «See on ka üks inimese põhiolemusi, et olla kellegagi koos. Sama tähtis on säilitada oma autonoomsus, mis on nii tohutult suur vastuolu. Kellegagi koos olles on see sulandumine, et me tahame olla üks ja samas ka olla autonoomne. See on suur väljakutse.»

Sellest tuleneb nõustaja sõnul ka naiste hirm selle ees, et kui nad peaksid üksi jääma, kas nad siis ka majanduslikult hakkama saavad ja kas nad pärast lapsega kodus olemist tööle tagasi saavad.

Inimesed on teadlikumad

Raseduskriisi nõustajal oli hea meel tõdeda, et statistika järgi pöördub üha enam naisi ja mehi just peredena abordieelsesse nõustamisse, et endale selgeks teha, mida nad teha soovivad ja mis selle tulem peaks olema.

«Teadlikkus järjest tõuseb, et seda valikut ei pea tegema ainult emotsioonidest lähtuvalt. Suureneb ka abordijärgsete nõustamiste hulk. See tähendab seda, et kui see otsus on vastu võetud, siis inimesed võtavad teadliku vastutuse nende emotsioonidega toimetuleku eest ja et pere ei laguneks pärast valikut,» selgitas ta.

Et nõustajad naistelt lõpliku otsuse kohta ei uuri, ei osanud Lillestik ka öelda, mis valikuni pärast nõustamist tavaliselt jõutakse. Küll aga on naise sõnul neid, kes otsustades sünnitada vajavad veel nõustamist, et edasisele toimetulekule tuge leida. «Mõned tulevad tagasi hiljem, kui on uuesti lapseootel,» lisas ta. «Nad tegid küll abordi, aga siis tulevad uuesti nende leinateemade ja –tunnetega tegelema.»

Lillestik lisas, et nad ei küsi naistelt nende valiku kohta ka seetõttu, et see on otsust tegeva naise ja tema perekonna lugu. «Sellepärast, et kui sa oled selles punktis, et sa ei ole kindel, kas saad  lapse ilmale tuua, siis tegelikkuses ei ole vahel ükski valik hea. Ei ole ei abort kerge ega hea valik ja ei ole ka sünnitamine kerge valik,» selgitas ta ja lisas, et siin ei ole muidugi must-valgeid liigitusi, mis on hea või halb.

«Kõigil neil otsustel on oma tagajärjed. Ükskõik, kumma otsuse nad teevad, me aitame inimestel vaadata, mis on kummagi otsuse tagajärjed ja kuidas siis selle eest vastutada,» selgitas nõustaja.

Lillestiku selgitusel on kõigil inimestel oma ressursid ja raseduskriisinõustajad aitavad need üles leida, et kui naine teeb oma valiku, siis ta teaks, mis aitab tal toime tulla.

Kui otsus ei olnud õige

«Üllatama paneb see, et aborte teevad kõige rohkem need, kellel on üks laps juba olemas,» viitas Lillestik värskele statistikale. «Siin võivad olla väga mitmed põhjused.»

Nõustaja sõnul võivad naised karta, et ei saa kahe lapsega hakkama, ei oska armastust jagada; et  paarisuhe kannatab teise lapse tulles veelkord; et laps või ema ei ole terve. Samuti kardetakse ka sünnitust. Traumaatilise sünnituskogemuse kõrval võib Lillestiku sõnul olla üheks teguriks ka see, kui naine ei olnud tegelikult eelmisel korral lapse saamiseks valmis ja emarolli kogemus mõjus talle seetõttu šokeerivalt.

Nõustaja sõnul on naisi, kes jäävad pärast abordi tegemist juba poole aasta jooksul uuesti rasedaks ning sünnitavad. «Süütunne, tühja koha tunne ja arusaamine, et see, mis ma tegin, oli vale. Nende tunnetega ei ole lihtne toime tulla.»

Palju on nõustaja sõnul uuritud seda, et pärast aborti on naise enesetunne peaaegu alati hea. «Sellepärast, et see otsus ehitatakse üles - enamik usub, et nad teevad õigesti, aga tagasilöögid tulevad poole aasta pärast, mõnikord aasta pärast, mõnikord järgmise raseduse ajal. Siis tekib see hirm, et kas see otsus oli ikka õige.»

Nõustaja on näinud ka naisi, kes on selle otsuse hoolikalt läbi töötanud. «Nad on teadlikult selle valiku teinud ja targa naisena nad näevad, mis on selle lapse tuleku lugu ning mida see laps neile õpetas.» Nimelt on ta sõnul nii mõnigi kord tulnud alles raseduse ajal välja see, et paarisuhe oli tegelikult destruktiivne.

Abortide arvu järjestikuses vähenemises Eestis näeb Lillestik seda, et on loodud raseduskriisinõustamise süsteem ja seda, et Seksuaaltervise Liit teeb väga head ennetustööd. Lisaks kiitis ta naistearstide muutunud suhtumist patsientidesse võrreldes nõukogude ajaga.

«Meil on hakanud minu meelest ühiskonnas muutuma meie arstide empaatilisus nende naiste suhtes, kes on segaduses. Ma tõesti näen, et meie günekoloogid oskavad rohkem naise jaoks olemas olla ja ma usun, et see on päris suur muutus.»

Abivajajad leiavad rohkem infot aadressilt www.rasedus.ee
 


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Viimased uudised
XXVI laulu- ja XIX tantsupidu
Horoskoop
Top lood
Top kommentaarid
48h populaarsemad teemad
POSTIMEES.ee
Elu24
E24
Sport
TallinnCity
Naine
Tarbija24
Välisuudised
Arvamus
Kultuur
VIIMASED GALERIID
Arhiiv
Sünnipäev täna - 17. aprill

Palju õnne!

Riho Terras

47

Riho Terras

kaitseväe juhataja

Lagle Parek, 73

poliitik

Mare Pork, 64

psühholoog

Arvo Junti, 61

poliitik ja vandeadvokaat

Tiina Tammetalu, 53

maali- ja installatsioonikunstnik

Margus Vahemets, 52

klarnetist

Tarmo Sumberg, 51

ettevõtja

Andrus Kallastu, 47

helilooja ja dirigent

Tarmo Türkson, 47

riigiametnik

Marko Luhamaa, 39

karateka

Tambet Pikkor, 34

kahevõistleja