Igas perekonnas tuleb mõnikord ette probleeme lastega. Olgu me kui tahes positiivsed ja empaatiavõimelised, lapsed käituvad mõnikord siiski pahasti ja vaidlevad vastu. Igapäevaelu tekitab tahtmatult konflikte ja vääritimõistmisi.
Viis sammu pereprobleemide lahendamiseks
Enamasti on mureküsimuseks korduvalt esile kerkiv probleem, kirjutab psychologytoday.com. Selleks võib olla hommikune kooli hilinemine või õhtune magamaminek, õdede/vendadega kaklemine või koduste tööde tegemata jätmine. Lapsed võivad olla nõudlikud või keelduda koostööst. Ajapikku haavavad need igapäevaprobleemid suhteid laste ja nende vanemate vahel ning võivad hävitada vanemaksolemise naudingu.
Seega jäävad pered sageli jänni. Parimatest kavatsustest hoolimata muutuvad lapsed kangekaelseteks ja asuvad kaitsepositsioonile – täpselt nagu me isegi. Kui asud pereprobleeme lahendama, siis pea silmas järgnevat viit põhitõde.
1. Astu samm tagasi
Iga probleemi lahendamise puhul on hea, kui palud lapsel sammu tagasi astuda. Pereprobleeme saab lahendada ainult proaktiivselt. Kui reageerime lapse pahateole, reageerime enamasti halvasti.
Lapsed tahavad probleeme lahendada ja nad tahavad hästi hakkama saada. Aga nagu meiegi, võivad nad tunda, et lahendusi ei ole ning tunda end kimbatuses. Nad ei pruugi teada, kuidas olukorda lahendada.
Otsi põhjuseid, mitte sümptomeid. Lahendad probleeme palju edukamalt, kui suudad identifitseerida, mis on igapäevaste valusate kogemuste põhjustajaks lapse elus. Nendeks võivad olla õpiraskused, pidev kriitika, kiusamine või kõrvalejätmine.
Kuula oma lapse kurtmist. Las ta ütleb sulle, mis on tema arvates ta elus ebaõiglane. Ütle talle seejärel, mis on selles õige enne, kui ütled, mis on vale.
2. Sea probleem lapsest ette
Kui oled probleemi põhjustele pihta saanud, siis aseta probleem lapsest ettepoole. Ütle näiteks «Meil on hommikuse ärkamisega probleem» või «Meil on probleem duši all käimisega» või «Meil on sageli probleem, kui ma palun sul teleka kinni panna.»
3. Too lapse ideed esile
Paljudele vanematele tundub, et kui nad seisavad lapse vastuhaku või halva käitumisega silmitsi, siis on loomulik ähvardada tagajärgedega. Kuigi mõnele lapsele võib see mõjuda, siis võiks esiteks anda lapsele endale võimaluse probleemi lahendada ja tema ideid ära kuulata.
Seega saad panna ta lahendusi leidma, et teda ei valdaks vihased ja vastutöötavad mõtted ning et ta ei keskenduks nõudmiste esitamisele ja vaidlemisele. Ta hakkab mõtlema, et kuidas probleemi lahendada, isegi kui see juhtub vaid hetkeks. Enda ja teiste vajaduste klappimine on oluline eluõppetund.
Kui oled probleemi talle ette ladunud ja ideid palunud, siis anna talle veidi aega. Võid öelda näiteks, et «Mõtle sellele veidi, räägime homme». Sellega annad teise väärtusliku õppetunni, sest nõnda peaks lahendama enamus konflikte elus.
4. Loo plaan
Tavaliselt reageerivad pereliikmed sellele hästi, kui öelda, et mingi probleemi lahendamiseks on plaan. Nad võivad olla skeptilised, kuid nad tunnevad selle vastu huvi. Sisimas tahavad lapsed plaani sama palju kui lapsevanemad.
5. Kiida ja ole tänulik vaeva nägemise eest
Pane tähele, et tunnustaksid alati lapse püüdlusi ise probleeme lahendada ja märkaksid lapse vaeva, kui ta on järeleandlik ja kontrollib ennast. See vaeva ja progressi tunnustus on eduka probleemilahenduse põhielemendiks.
Psühholoogid on psühhoteraapia uuringutest õppinud, et koostöö on eduka teraapia oluliseks osaks. See kehtib ka lastega probleemide lahendamisel. Me peaksime regulaarselt ja aktiivselt küsima oma lastelt, mida nad arvavad, kuidas mingeid probleeme lahendada.