Kolmesammuline lahendus lähedusprobleemidele

Linda Pärn
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui lähedus tundub hirmutav.
Kui lähedus tundub hirmutav. Foto: SCANPIX

Kas su kaaslane on kontrolliv, aga intiimsusest jääb puudu? Kas ta on pärast vahekorda kergesti ärrituv või väldib ta seda sootuks? Kas ta hoiab end laste seltsis tagasi ja ei suhtle nendega soojalt? Kas elate koos nagu korterinaabrid, mitte nagu pühendunud armastajad?

Suhteprobleeme võivad tekitada paljud erinevad tegurid. Ei ole aga tavatu, et intiimsusprobleemide taga on isiklik lugu, kirjutab psychologytoday.com. Järgnev kolme sammu programm võib sobida kellelegi, kes soovib neid probleeme lahendada.

Esiteks: mõista, et intiimsust mõjutavad varased kogemused

Mis juhtub siis, kui ei kogeta ema ja beebi vahelist intiimsust, kui see oluline kogemus ja sümbioos jääb kogemata? Kuidas võib see varajane kaotus mõjutada intiimsust täiskasvanueas?

Loodus kohaneb ja ka inimesed kohanevad. Kui keegi saab haiget, siis otsib ta tasakaalu ja kaitseb edaspidi haiget saamise võimaluste eest.

Teiseks: mõista oma isiklikku lugu (ka su partneril on oma lugu)

Psühholoogilisest vigastusest tingitud kontrollivajadus võib suhet kahjustada. Kontroll on kaitsemeetod. Siin on selgituseks lugu Marist ja Jürist.

Mari ja Jüri on abielus. Nende suhe on stabiilne, kuid Mari kritiseerib Jürit pidevalt. Tundub, et mehe juures ajab kõik teda närvi, alates tema soengust kuni käitumismaneerideni, miski ei valmista Marile heameelt. Jüri on küll tore ja usaldusväärne mees ning paaril on 9-aastased kaksikud, kuid Mari ei ole lihtsalt rahul.

Seksuaalelu neil peaaegu puudub ja kõik käib alati Mari reeglite järgi. Jüri ei küsi naiselt palju ja võtab kõik kriitika vastu. Ilmselgelt on tal endal probleeme passiivsusega, kuid kui ta sellele mõtleb, ei saa ta üle sellest, kui õnnelik ta on oma ilusa, motiveeritud ja nutika naise üle.

Mõlemad püsivad aastaid selles intiimusteta suhtes.

Taustalugu: kui Mari oli beebi, jättis ta isa nad maha. Mari emal tekkis nii sügav depressioon, et aastaid kasvatasid last mehepoolsed vanavanemad. Isa külastas teda harva ja ebaregulaarselt, kuid vanavanemad jutustasid Marile ta isast ülistavaid lugusid ning kiitsid ta sarmikust, taipu ja andeid.

Mari isa ja vanaisa olid mõlemad väga võitlushimulised ning neile meeldis hoobelda. Mari sattus sageli nende kiitlemissõdade vahele ning ta ei õppinud oma isa muul moel tundmagi. See jättis talle lapsena väga tugeva mõju. Marile tundus, et ta isa on kui jumalus, kel pole inimlikke vigu ning ta tundus abitu ema kõrval väga võimekana.

Teismeeas hakkas Mari oma isaga rohkem suhtlema ja kuna isa võttis ta pärast hülgamist tagasi, siis tundus see tüdrukule veelgi olulisemana ja ta nägi oma isa täiuslikuna.

Isa varane hülgamine jättis siiski Marile oma jälje, sest tal ei olnud lapsena lähedast sidet ei isa ega emaga. Ta ei tundnud end kunagi turvaliselt ja armastatuna. Koos teiste tegurite koosmõjuga kadus Maril aja jooksul võime olla lähedane. Ta ei suutnud usaldada ja ta ei lubanud endal olla haavatav.

Ülikooli ajal oli Maril mitmeid meessõpru, kuid ta ei saanud neist ühegagi tõeliselt lähedaseks. Seks tuli esialgu lihtsalt, kuid probleeme tekkis stabiilsuse ja püsivusega – kui suhe arenes edasi, siis tekkis seksiga probleeme. Tulemus oli paratamatu, sest Mari hoidis distantsi ja hoidis alati suhetes kontrolli enda käes. Ta astus suhtesse meestega, kes pidasid teda endale kättesaamatuks ja olid seetõttu temast vaimustunud. Nad vaatasid teda sama pilguga nagu tema vaatas oma isa.

Kui Mari otsustas abielluda ja lapsi saada, siis valis ta Jüri oma meheks, sest see mees allus ta kontrollile. Tal jäi alati võimalus mees maha jätta ja ta teadis, et mees ise teda ei jätaks. Nõnda oli ta üsna haavamatu.

Mari elab tegelikult ilma täiskasvanud inimesele vajaliku intiimsuseta. Ta tahab lojaalsust ja kontrolli, kuid mitte vastastikust sõltumist ja õrna lähedust. Marit mõjutasid sügavalt nii isa kui ema käitumine ja nüüd tahab ta, et elu oleks stabiilne. Kui ta usaldada ei saa, siis vähemalt on kontroll tema kätes.

Mari identifitseerib end läbi «imelise» isa ja suunab rahulolematuse oma mehe vastu, kes saab kaela vana viha, mida Mari tunneb tegelikult oma ema vastu (ja alateadlikult ka isa vastu).

Nüüd on Mari elu lapsepõlvele vastupidine. Tal on pere, kus on olemas mõlemad lapsevanemad, nad osalevad oma laste elus ja hoolivad neist. Ühelt poolt kindlustab naine, et ta oma lapsed ei kogeks samasugust traumat, nagu tema, teiselt poolt parandab ta oma kujutlustes läbi nende neid haavu, mis ta lapsepõlvekogemused temasse jätsid. Seesuguseid asju juhtub üsna sageli ja see on tegelikult üks lapsevanemaks olemise hüvesid.

Intiimsus on aga väga oluline osa inimkogemusest ja Mari tunneb selle järele suurt puudust. Emadus on paljudele väga oluline, nagu ka Marile. Võim selle suhte üle on Mari kätes ja lähedus lastega on turvaline. Intiimsus lastega on parim, mida see haavatud kangelanna nüüd teha saab. Ta on lastega väga lähedane, sest tal oli sellest puudus oma vanematega ja oma partneriga.

Kolmandaks: ära lase minevikul dikteerida olevikku

Sümbioos kindlustab sisemise usalduse vundamendi. Kui kogesid seda lapsena hästi, siis tuleb intiimsus loomulikult. Kui oled haiget saanud, siis tundub intiimsus hirmutav. Seks võib lapsepõlves kogetu taas esile tuua ja see viib omakorda viha ja eemalduseni.

Mari on hea meelega lähedane oma lastega – nad on soojad, vajavad ja hindavad teda ning nad ei kavatse teda maha jätta. Probleem on aga selles, et kui nad kasvavad suureks ja hakkavad iseseisvuma, siis Mari aktiveerub: lapsed võivad muutuda ta kinnisideeks ja ta võib kergesti ärrituda. Ta võib alateadlikult soovida, et nad jääksid koju, sest kardab hülgamist.

Selles faasis võib täiskasvanud inimene abi saada teraapiast. Sageli tekib lapsevanematel (nii isadel kui emadel) probleeme laste iseseisvumisega, sest see avab vanu haavu. Kui saad aru, et sind või su partnerit mõjutab sügavalt varajasem elu, siis on aeg otsida objektiivset abi.

Mõnikord juhtub see siis, kui saad aru, et vajad elult midagi rohkemat. Mõnikord juhtub see siis, kui partner ähvardab sind maha jätta, sest intiimsusest jääb vajaka. Mõnikord juhtub see siis, kui lapsed lahkuvad ja vana hirm hülgamise ees tuleb taas pinnale.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles