Naine24 uuris Eesti emade käest, milliseid rõõme ja muresid emaks saamine endaga kaasa toob ning millest on olnud kõige raskem loobuda.
Ema: vabaduse kaotus oli laste saamise juures kõige kibedam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gerli (38) sünnitas esimese poja juba 17-aastaselt, kuid ei ole seda mitte iialgi kahetsenud või tundnud, et oleks nooruses millestki ilma jäänud. «Kindlasti ei osanud ma selles vanuses midagi karta ega oodata, kõik tundus täiesti loomulik ja lihtne,» märkis ta.
Tulevane ema nautis rasedust kui põnevat seiklust ja valmistus 9 kuu jooksul võtma vastutust. Tänu oma vanemate toetusele ja abile sai ta käia edasi keskkoolis ja hiljem ülikoolis.
«Mitte midagi ei jäänud tegemata, mitte millestki ei pidanud loobuma,» ütles ta. Ainult kehaga toimuvad muutused olid hirmutavad, tunnistas naine. «Võtsin tohutult kaalus juurde, kuna tervislikust toitumisest ei teadnud ma sellel ajal veel midagi,» tõdes ta.
«Saades noorelt lapsevanemaks oled terve ja tugev ning ei mõtle üle,» leidis Gerli. Miinuseks peab ta aga kogemuste puudumist ja enesekindluse vähesust.
Teine poeg sündis Gerli perre siis, kui naine oli 27-aastane. «Siis olid juba muutused elus suuremad ja veidi raskemad,» tõdes ta.
«Kuna esimene poeg oli juba piisavalt vana, andes vabadust oma elu elada, karjääri teha, pidutseda ja reisida, siis just vabaduse kaotus oli kõige kibedam, millest tuli teise lapse saamisel loobuda,» meenutas Gerli.
Ta tunnistab, et ka veinist loobumine oli veidi raske, kuid kuna laps oli väga oodatud, elas ta selle kurtmata üle.
«Püüdsin toituda õigesti ning mitte seekord meeletult kaalus juurde võtta,» ütles ta ning tunnistas, et hoolimata sellest, et ta jälgis, mida ta sõi ja sportis rohkem kui kunagi varem, sai ta arstilt ikkagi kaalutõusu pärast pragada.
Mariin (25) on lapse saamist alati plaaninud pigem noorena. Ta ei pea vajalikuks läbida enne lapsehoolduspuhkusele jäämist kõiki koole ja olla karjääri tipus.
Tema sõnul on emaks saamine olnud üks olulisemaid saavutusi tema elus üldse. «See on kogemus, kui noorest neiust saab naine ja ema,» märkis ta.
24-aastaselt emaks saanud Mariin tunnistas, et pole lapse pärast mitte millestki suurest pidanud loobuma. «Pigem tunnetan, et olen sellest võitnud, sest laps õpetab elu teistmoodi nägema ja kogema,» lisas ta.
Ainukeseks miinuseks peab ta enda jaoks aja leidmist. «Aeg peab olema lapse puhul väga ette planeeritud, kogu elu tuleb sättida nüüd lapse järgi,» tõdes noor ema.
Oma karjääri pärast Mariin ei muretse, kuna on loonud omale koha, kus saab kenasti tööle tagasi asuda just siis, kui ta seda vajalikuks peab. «Kindlasti on mul suured ambitsioonid edaspidises karjääris, kuid see jätkub, kui laps on suurem. Pooldan elukestvat õpet ja seda, et noored tahavad peret luua, kui selleks on võimalusi, tahtmist ja oskust panna muule elule peale pidur ehk loobudes iseendale elamisest,» ütles ta.
Ta tunnistas, et on saanud lapse kõrvalt indu juurde, et mõelda põhjalikumalt tulevikule ja karjäärile - teha midagi päris enda jaoks.
Mariini jaoks on väike tütreke tema elus täpselt õigel ajal õiges kohas. Lapsevanemana on ta pidevalt mõtisklenud selle üle, kui palju rõõmu toob see väike inglike nende päeva.
«Minu jaoks on peremaks saamine loomulik elu osa ja selle pärast ei pea millestki loobuma, tuleb lihtsalt elukorralduse muutus,» täpsustas ta.
Tema arvates peaksid lastel olema noored vanemad, siis on rohkem jaksu ka vanematel ja ühised huvid kergemad kattuma.
Liina (31) ütles, et loobus esimest korda emaks saades ainult oma tööst. Kuna sõpru tal uues elukohas suurt polnud, puudus ka seltskonnaelu.
Liinast sai ema 24-aastaselt ning esimene laps oli planeeritud ja väga oodatud.
Naine tunnistas, et laste saamine on nii teda kui meest kasvatanud. «Pooleteistaastase lapse kõrvalt läksin kooli ning teise lapse ajal tegin juba magistrikraadi ja läksin tööle,» rääkis ta.
«Tunnen, et olen laste ajal liiga palju tegelenud n-ö kõrvaliste asjadega nagu kool ja varakult tööleminek,» lisas ta.
Sellest tulenevalt unistab Liina, et kui kolmas beebi tulema peaks, on ta temaga kolm aastat ainult kodus ja naudib seda aega südamest. «Eks paistab, kuidas sellega siis tulevikus tegelikult on,» märkis ta.