Lastekaitseorganisatsioon Save the Children koostas juba 13. korda emade indeksi, mis võtab vaatluse alla naiste ja laste tervise, hariduse ja majanduslikud tingimused 165 eri riigis. Eesti platseerub selle järgi 17. kohale.
Eestis on ema olla parem kui Šveitsis, Kanadas või USAs
8. mai 2012, 16:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud aastaga võrreldes on Eesti koguni koha võrra ettepoole tõusnud.
Kõige paremad tingimused on värskelt avaldatud pingerea järgi Norra emadel ning kõige halvemad Nigeeria emadel. USA on aga 43 arenenud riigi seas 25. kohal ning ka sellised riigid nagu Šveits ja Kanada tulevad pingereas alles Eesti järel.
Esikümnes on Norra järel Island, Rootsi, Uus-Meremaa, Taani, Soome, Austraalia, Belgia, Iirimaa ja Holland. Enne Eestit järgnevad veel Ühendkuningriik, Saksamaa, Sloveenia, Prantsusmaa, Portugal ja Hispaania. Meie lähinaabrid Läti ja Leedu platseeruvad aga vastavalt 32. ja 23. kohale.
Emade indeks koosneb naiste ja laste indeksist. Naiste indeksi koostamiseks kogub organisatsioon andmeid naiste tervise, hariduse, majandusliku olukorra ja poliitilise esindatuse kohta. Täpsemalt võetakse arvesse, kui suur on konkreetses riigis ema surmarisk elu jooksul, kui suur protsent naistest kasutab kaasaegseid rasestumisvastaseid vahendeid, mis on naiste oodatav eluiga nende sünnihetkel, mitu aastat ametlikku haridust on naistele tagatud, kui pikk on lapsehoolduspuhkus ning kui suure protsendi oma keskmisest palgast naine sel ajal kätte saab, milline on naiste ja meeste sissetulekute vahekord ning kui suur osakaal on naistel riigi parlamendis. Laste puhul võetakse arvesse alla 5-aastaste laste suremust ning haridust omandavate laste osakaalu.
Kui emade koondindeksi järgi on Eesti 17. kohal, siis naiste indeksi järgi 18. ja laste indeksi järgi tervelt 10. kohal. Paljud riigid, mis naiste indeksi poolest on Eestist eespool, on aga laste indeksi poolest hoopis oluliselt tagapool.
Mis siis Eestile nii hea tulemuse tagab? Kindlasti pikk ja 100-protsendiliselt tasustatud emapuhkus, alla 5-aastaste laste väga väike suremus (5 surma 1000 elussünni kohta) ning haridust omandavate laste kõrge osakaal.
Küll aga tõmbab naiste indeksit alla näiteks naiste vähene kaasatus poliitikas: kui Eestis on parlamendis vaid 20 protsenti naisi, siis näiteks Rootsis 45, Soomes 43, Norras ja Islandil 40 ning Taanis 39.