Eesti Diabeediliidu andmetel põeb Eestis diabeeti üle 22 000 inimese, Euroopas üle 30 miljoni inimese. Eksperdid kardavad, et tegelik arv võib olla veel suurem. Milliseid pooltõdesid ja väärarusaamu diabeedist ringleb?
Kaheksa müüti diabeedist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks levinumat diabeedi tüüpi on insuliinsõltuv ehk I tüüpi diabeet ja insuliinsõltumatu ehk II tüüpi diabeet, kirjutab perearst Anne Kaldoja.
Esimest tüüpi ehk insuliinsõltuv diabeet tekib enamasti lapse- või noorukieas ja moodustab 5–15 protsenti kõigist diabeedijuhtudest. Pankrease beeta-rakkude autoimmuunse hävimise tõttu on insuliiniproduktsioon vähene või olematu. Kliiniliselt on iseloomulik hüperglükeemia ja kalduvus ketoatsidoosi tekkeks. Esimest tüüpi diabeedi levimus on eriti suur Soomes ja Sardiinias.
Teist tüüpi diabeet diagnoositakse enamasti üle 30 aasta vanustel patsientidel, kuid see võib esineda ka lastel ning noorukitel. Kliiniliselt on iseloomulikud hüperglükeemia, insuliiniresistentsus (rakud on kaotanud tundlikkuse insuliini toime suhtes) ja rasvumus. Diabeetiline ketoatsidoos tekib harva. Kuigi enamik patsiente on ravitavad dieedi ja suukaudsete ravimitega, vajab osa neist hüperglükeemia kontrollimiseks insuliinravi.
Müüdid diabeedist ehk suhkrutõvest Gofeminin.de vahendusel:
Diabeet tuleb liigsest maiustuste tarbimisest
See ei pruugi nii olla. Kuid see, kes palju šokolaadi sööb, võtab kergemini kaalus juurde. Rasvumine on aga peamine teist tüüpi diabeedi põhjus. Liigne maiustuste tarbimine ei mängi rolli esimese diabeedi tüübi puhul.
Diabeet esineb vanemas eas inimestel
Kuigi teise tüübi diabeeti diagnoositakse enamasti täiskasvanutel, on see tänapäeval järjest kasvav probleem ülekaaluliste laste ja noorukite seas.
Liiga palju suhkrut veres ei tee veel haigeks
Kui veresuhkru tase aja jooksul püsivalt tõuseb, võib see põhjustada probleeme näiteks neerude, südame, silmadega. Liigne suhkur veres kahjustab veresooni ja võib põhjustada ateroskleroosi, infarkti või insuldi.
Kõik diabeetikud on tüsedad
Enamik teist tüüpi diabeeti põdevatest inimestest on ülekaalulised, kuid mitte kõik, sest selle tõve juures mängivad rolli ka muud tegurid.
Iga diabeetik peab süstima insuliini
See kehtib ainult esimest tüüpi diabeetikute puhul. Teist tüüpi põdevatel diabeetikutel piisab teinekord ka tervislike eluviiside rakendamisest. Insuliinravi on alles viimane võimalus.
Kes insuliini süstib, teeb seda terve elu
See kehtib ainult esimese tüübi diabeedi puhul. Teist tüüpi diabeedi puhul võib insuliini süstimisest kunagi ka vabaneda. Seda juhul, kui inimene peab dieeti, langetab kehakaalu, teeb sporti, jälgib pidevalt oma veresuhkru taset.
Diabeetikud peavad järgima eridieeti
Kui see varem oli nii, siis praegu soovitatakse diabeetikutele sama tasakaalustatud toitumist nagu haigust mittepõdevatele inimesele. Tuleb tarbida puu- ja köögivilju, liitsüsivesikuid (näiteks täisteratooted, kartul), vähe suhkrut, kiudaineterikast toitu, küllastumata rasvu, mõõdukalt loomseid valke. Diabeetikutel on selle juures oluline jälgida kaloreid, süsivesikute koguseid ja kaalu.
Diabeetikutele on suhkur täiesti tabu
Diabeetik võib suhkrut tarbida, kuid oluline on hoida veresuhkur kontrolli all. Suhkru asemel soovitatakse kasutada magusaineid, nagu näiteks atsesulfaam, aspartaam. Need on praktiliselt kalorivabad ega tõsta veresuhkru taset.