Koolitaja Kaido Pajumaa kirjutab portaalis sisekosmos.ee, kuidas väikesed sammud aitavad meil stressivabalt oma elu paremuse suunas muuta.
Väikeste sammude psühholoogia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Me elame ülesurvestatud ootuste maailmas. Ootused iseendale, oma tulemustele ja elule tervikuna saavad alguse juba päris varajasest lapsepõlvest, kui emme-issi meile rääkima hakkavad, kuidas maailm töötab ja mis on õige ning mis vale.
Sealt see algab, kuid lõppu ei tule sellele iialgi. Kodust liigume edasi lasteaeda ning kooli, mis programmeerib meile juba kindlad juhised sellest, kuidas üks korralik teismeline käituma peab.
Kui me ülikooli lõpetamise ajaks oleme suutnud veel normaalseks jääda, hakkame uusi «programme» omaks võtma reklaamidest, meediast ning armastatud Hollywoodist. See kõik tingib lõpuks olukorra, kus me enam ei saa aru, kes me tegelikult oleme ja mida me päriselt tahame, vaid püüame instinktiivselt kogu aeg vastata programmidele ja ootustele, mis meie alateadvusesse on paigutatud.
Just see on põhjuseks, miks 1960ndatel aastatel hakkasid inimesed depressiooni kogema keskmiselt 29,5-aastaselt, aga 2010. aastal juba 14,5-aastaselt. Elu läheb lihtsamaks ja mugavamaks, kuid ootused, millele vastata, suurenevad iga põlvkonnaga.
Suured ootused, väikesed võidud
Et sellises hullumeelses maailmas terve mõistus säilitada, saame kasutada väikeste sammude psühholoogiat. Ei ole mõtet ajada sellist juttu, et oleme kõik nii vaimsed ja ärme soovi oma elult midagi. See on nonsens.
Ehk sobib see teatud vähemusele, kuid kui kogu ühiskond võtaks sellise mentaliteedi omaks, jõuaksime ühel hetkel kiviaega tagasi. Meil on looduse poolt kaasa antud intellekt, ja me peaksime seda kasutama.
Siiski tuleb leida tasakaal ning harmoonia oma eesmärkide ja ootuste poole püüdlemisel, sest vastasel juhul me lihtsalt kurname oma intellekti ära, mille tulemuseks on meelerahu asemel depressioon.
See ei ole ka hea, sest psühholoogid kinnitavad, et stressis olev aju töötab alavõimsusel. Sellisel juhul satume olukorda, kus meil on intellekt olemas, kuid me ei saa seda kasutada - see lihtsalt ei ole töökorras.
Väikeste sammude psühholoogia
Ootuste ja meelerahu vahelise tasakaalu leidmiseks saame kasutada väikeste sammude psühholoogiat, mille motoks on «vähem on rohkem». Selle lähenemise kohaselt tasub suurte eesmärkide saavutamiseks astuda väga väga väikeseid samme. Jaapanis nimetatakse sellist lähenemist kaizen'iks, mis tähendab pidevat väikeste positiivsete paranduste tegemist.
Kui sa soovid kaalu langetada, et välja näha selline, nagu tüdruk viimase Cosmopolitani esikaanel, siis ära püüa temasuguseks muutuda üleöö. Võta hoopis eesmärgiks süüa ühel toidukorral nädalas 10 protsenti vähem kui tavaliselt. Ja liigu 10 protsendi võrra edasi ühe kuu kaupa.
Kui sa soovid kunagi oma töökohta vahetada, siis loe oma uute võimalike väljakutsete kohta igal õhtul üks lehekülg raamatut, mis kasvatab sinus aja jooksul uusi teadmisi valdkonnast, kus sa sooviksid tegutseda.
Kui sa soovid hakata füüsilist trenni tegema, siis ära otsusta, et sa jooksed alates tänasest iga päev 5 kilomeetrit. Selle asemel pargi näiteks toidupoodi minnes auto natukene kaugemale kui tavaliselt. Ja kasvata seda kaugust ajapikku.
Väikeste sammude psühholoogia «tervendab» meid kahel viisil. Esiteks ei teki meil nii stressitekitavat tunnet, nagu ei suudaks me üldse oma ootustele vastata - me ju liigume oma unistuste suunas. Samuti ei teki nii ka stressi, mis tavaliselt kaasneb liialt suurte eesmärkide püstitamise ja nende mittesaavutamisega.
Me ei suuda tahtejõu kaudu üldjuhul midagi elus muuta. Me peame muutma harjumusi. Kuid harjumuste muutmine saab käia ainult samasugusel teosammul, nagu need meisse tekkinud on. Siin aitab meid väikeste sammude psühholoogia.