Kas armuke aitab paremini oma vajadusi mõista?

Naine
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Suhteekspert Anna-Õnne Aoveer arutleb ajakirjas Naised suhtekolmnurkade teemal ning provotseerib lugejat, võrreldes armukese pidamist istuva töö kõrvalt trennis käimisega.

«Kui mu igapäevatöö jätab mu füüsilise keha unarusse, on ju loomulik, et lähen kaks korda nädalas trenni ja tegelen keha rahuldavate harjutustega, mitte ei vaheta töökohta kontoris tänavakoristaja ameti vastu ainult selle pärast, et see lubab füüsilist pingutust ja värskes õhus viibimist rohkem kui mu kontoriamet,» toob ta näiteks.

Ta küsib, et kui elust on rahuldust pakkuv seksuaalne pool puudu, siis kas on õige see vajadus endas alla suruda või leida sellele enda muud elu mittekahjustav lahendus?

«Kui olen pikalt kestnud abielu käigus mõistnud, et mu abikaasa pole enam huvitatud seksuaalelust samavõrd kui mina, siis pole ju mõtet hakata tekitama kahepoolseid pingeid, kus üks teab, et teine on vingus, sest tal on puudu, ning teine on närviline, sest mõistab, et temalt nõutakse midagi, mida tal (enam) pole. Kui samas kogu ülejäänud abielu toimib ning on muid vajadusi - suhtlustasandil, ühiste tuttavatega lävimisel, tööst, lastest ja hobidest koosneval ühismaastikul - rahuldav kooslus. Sel juhul kõlab ju igati loogiliselt, et suhte enda jaoks on kasulikum leida kehalisele puudujäägile kord kuus või nädalas «trenn» heal, füüsilist rahuludust pakkuval tasandil.»

Samas selgitab Anna-Õnne, et tavaliselt pole kõik siiski nii lihtne, sest ka oma armukeselt hakatase sageli enamat ootama, küsides, miks siis tema, kellega ma veedan nii kirglikke öid, ei vasta mu teistele vajadustele sama perfektselt. Ja ka vastupidi.

Nii ongi tema sõnul kõige olulisem endale selgeks teha, mida sa elult ning teistelt inimestelt tegelikult vajad.

Anna-Õnne selgitusel saab armastust suhtes partnerit tema endana hinnates ja endaga võrdväärselt tunnustades arendada ja kasvatada, kuid see on väga suur töö, milleks on vähesed valmis - lihtsam on ju suhteid vahetada või pidada suhtekolmnurki.

Kuid iga suhe, mis meie ellu tuleb, on suhteeksperdi sõnul tegelikult kogemus millegi avastamiseks ja tundmaõppimiseks endas. «Kasutades oma ellu tulevaid kogemusi heaperenaiselikult - neist õppides, saame ehk ühel korral ka aru armastuse olemusest ning suudame ehk selle isegi oma ellu tuua,» märkis ta, rõhutades, et ta ei kutsu kedagi üles truudusetusele, vaid pigem enesemõistmisele.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles