Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Pere

:

Merle Albrant: lühem töönädal aitaks vähendada lapsevanemate stressi

Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise ekspert ja nõustaja Merle Albrant peab rootslase Jörgen Larssoni ideed pakkuda väikelaste vanematele võimalust töötada nädalas 35 tundi ning saada saamata jäänud töötasu ulatuses riiklikku kompensatsiooni ühiskonna tervise ja tuleviku seisukohast väga heaks ideeks ega arva, et selle ellurakendamine diskrimineeriks lasteta peresid.
 

Nimelt pakkus Rootsi Göteburgi ülikoolis kaitstud doktoritöö autor Jörgen Larsson välja, et töö- ja pereelu ühitamise nimel võiks väikelaste vanematele pakkuda võimalust töötada 40 tunni asemel nädalas 35 tundi ning riik võiks seejuures kompenseerida saamata jäänud töötasu.

Merle Albranti hinnangul parandaks selline riigipoolne toetus eelkõige üksikvanematega perekondade olukorda, kus lapsevanem peab 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas saama hakkama lapse kasvatamisga ning ka pere toitmisega.

«Arvestada tuleks seda, et Eestis oli statistikameti koostatud kogumiku «Lapsed» kohaselt 2007. aastal 0–17-aastaste lastega leibkondi 174 600 ning neist leibkondadest moodustasid üksikvanemad 14 protsenti,» märkis ta.

Üksikavanemaga pere puhul on Albranti sõnul eriti oluline võimalus töö- ja pereelu ühitada, kuna pereelu korraldamise kohustus lasub ainult ühel inimesel. «Seega on üksikvanemal palju suuremad kohustused kui kahe vanemaga peres või lasteta peres, mis võib omakorda viia üksikvanema stressini, mille tagajärjel võib kannatajaks olla ka laps. Üksikvanemaga pere jaoks on nädalas 5 tundi vähem tööl veedetud aega suur võit,» tõdes ekspert.

Samas oleks 5 tunni võrra lühemast töönädalast ja kaasuvast riiklikust toetusest Albranti sõnul palju abi ka peredele, kus last kasvatab kaks vanemat, aidates ka isadel rohkem osaleda oma väikelapse kasvatamises, ilma et peaks seejuures muretsema sissetuleku vähenemise pärast.

Albrant märkis, et lasteombudsmani 2011. aasta ülevaade «Vaesus ja sellega seotud probleemid lastega peredes» statistikaameti andmete ja kohalike omavalitsuse lastekaitsetöötajate süvaintervjuude põhjal tõi välja asjaolu, et vanemate hõivatus mitmel ametikohal põhjustab ebakindlust ja rahulolematust, mis nende toimetulekut vanema rollis mõjutavad.

Seega saab tema sõnul teha järeldusi, et vanemate suur tööga hõivatus mõjutab pereelu, sh laste ja vanemate vahelisi suhteid ning vanemate töökoormuse vähenemine aitaks kindlasti kaasa laste ja vanemate omavaheliste suhete arengule.

«Vanem, kes ei ole tööga ülekoormatud, suudab ka paremini hoolitseda oma lapse/laste eest ning see aitaks vähendada stressi, mis nii või teisiti tuleneb töö- ja pereelu ühitamisest,» selgitas ta.



Ka ei näe Albrant, et kõnealuse idee rakendamine diskrimineeriks lasteta peresid, kuna töö- ja pereelu ühitamisest rääkides ei saa tema hinnangul võrrelda lastega peresid ja lasteta peresid. «Lasteta perede puhul ei saa võrrelda nende pereelu lastega peredega pereeluga, kuna lastega perede pereelu hõlmab endas lisatööd ning ajakulu eeskätt laste heolu arvestades ja nende vajaduste täitmisest lähtuvalt.»
 


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Sponsoreeritud artiklid
NAISED AEGA TEENIMA
MAGUSTOIDUD KAALULANGETAJATELE
FIBIT
Viimased uudised
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
Tervis
Horoskoop
Top lood
Top kommentaarid
48h populaarsemad teemad
POSTIMEES.ee
Elu24
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
Tarbija24
Maailm
Arvamus
Uudised
VIIMASED GALERIID
Arhiiv