Kas sa oled hea või halb ülemus?

Foto: SCANPIX

See, kui ülemus oma alluvatele ei meeldi, ei näita tingimata, et tegemist oleks halva juhiga. Peab ju boss sageli tegema ettevõtte edu nimel ebapopulaarseid otsuseid. On aga teisi märke, mis viitavad, et ülemus ei ole päris tasemel.

Portaalis Psychology Today reastati kümme küsimust, mida iga juhtival positsioonil inimene võiks endalt küsida. Kuigi «hea» ülemuse omadused on osalt subjektiivsed, saab nende küsimuste abil siiski endasse vaadata, et märgata, kas juhioskused vajavad pisut viimistlemist.

1. Kas väldid pehmetele oskustele keskendumist?

Head ülemused ei hinda vaid tehnilisi oskusi ja äriprobleemide lahendamisoskusi, nad vaatavad ka inimeste teisi oskusi: kui hästi töötajad kirjutavad, räägivad ja teistega suhtlevad. Häid juhte huvitab siiralt see, et nende alluvad oleksid edukad – nad ei teeskle, et saada töötajalt vaid seda, mis neil endal hetkel vaja on.

2. Kas annad alluvatele töötamiseks piisavalt vabadust?

Head ülemused ei hinga oma alluvatele kuklasse. Nad suunavad töötajad õigele teele ja lasevad neil oma tööd teha. Selleks pakuvad nad alluvatele piisavalt tööks vajalikku informatsiooni, isegi kui see nõuab harjumatult rohkem paindlikkust. Tänapäeval võib see olla võtmeküsimuseks, et leida häid ja tugevaid töötajaid.

3. Kas sa oled juhendamist õppinud?

Paljud kujutavad ette, et mentor on see, kes võtab töötaja oma tiiva alla, kulutab tema arengule väga palju oma aega, tutvustab teda liitlastele oma töövaldkonnas ja saab justkui alluva tööalaseks lapsevanemaks. Alati aga alluvad seda ei vaja ega soovi. Noored töötajad soovivad enamasti kiiret ja efektiivset tagasisidet ning tuge. Selleks võib olla kas või lühike tänukiri inimesele, kes ületas end mingi projektiga. Samuti on oluline, et juhendaja tooks välja, millised on töötaja parimad küljed, et ta saaks neid maksimaalselt ära kasutada.

4. Kas oskad olla karm?

See ei tähenda, et peaksid olema õel, alandav või ebameeldiv – see tähendab, et pead olema otsusekindel ja pakkuma vajadusel õiget suunda. See tähendab, et pead langetama vajadusel ebameeldivaid otsuseid.

5. Kas kardad konflikti?

Head juhid ei väldi konflikti, nad lahendavad probleeme nii otse ja otstarbekalt kui vähegi võimalik, et need ei kääriks ja põhjustaks seega veelgi enam muresid. Konfliktide efektiivne lahendamine eeldab aga kavalust ja ühene lähenemine ei pruugi tuua oodatud tulemusi, vaid võib selle isegi hullemaks teha. Juhi tugevus määrab selle, kui tugev on meeskond ja kui kauaks head inimesed ettevõttesse püsima jäävad.

6. Kas su alluvad kardavad sind?

Kui su ebameeldiv maine käib sinust ette ja sind kardavad isegi need, kes ei ole sind kunagi näinud, näitab see ilmselt, et pead oma juhtimisstiili muutma. Head ülemused ei juhi hirmuga, vaid eeskujuga.

7. Kas lased stressil ennast juhtida?

Ei ole olemas stressirohkeid situatsioone, on stressirohked reageeringud. Halvad ülemused näitavad välja, et nad lasevad pingel ennast juhtida, kuid head juhid kontrollivad olukorda ja ei lase sel oma käitumist mõjutada.

8. Kas juhid eemalt - nii füüsiliselt kui vaimselt?

Kui ülemused käituvad oma alluvatega, nagu nood oleksid põhjakaabe, tekitab see alluvates kahtlemata vastumeelsust. Oluline on samuti, et ülemus oleks töötajatele kättesaadav. See on sümboolselt väga hea märk, kui ülemus istub oma töötajate lähedal ja ei eralda end neist. Halb ülemus on eemal oma kabinetis, uks kinni, ja käitub samuti vastavalt.

9. Kas süüdistad oma töötajaid?

Kui juht süüdistab vigades oma alluvaid, kaotab ta austuse ja usaldusväärsuse. Väga oluline on see, kuidas juht vigadele reageerib ja neid parandab ning mis eriti oluline, et ta ei süüdistaks kedagi.

10. Kas oled valmis tagasisideks?

Kriitika ja tagasiside otsimine ning vastuvõtt on alluvatele heaks eeskujuks, aga see annab ka võimaluse areneda nii ülemuse kui inimesena.