Piketil osalenu: mehed on palga küsimisel julgemad, naised viisakamad

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Tammsaare pargis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna naiskogu Kadri eestvedamisel toimunud piketil osalenute arvamused meeste ja naiste palgalõhe teemal olid erinevad. Kui ühed väitsid,
et naisi diskrimineeritakse, siis teised tunnistasid, et ei ole soolist diskrimineerimist palgaküsimustes isiklikult tunda saanud. 
 

Kati (34) leidis, et naisi peaks kindlasti kohtlema palga teemadel meestega võrdväärselt.

«Kui mees saab palju rohkem palka kui naine, siis naise otsustusõigus ja enesehinnang vähenevad perekonnas tunduvalt,» rääkis naine. «Ta ei saa tegelikult otsustada, mida rahaga peale hakata, ta sõltub oma abikaasast,» selgitas Kati.

Tuginedes oma isiklikule kogemusele, tõi naine näite oma tutvusringkonnast. «Kui naine teenib vähem, siis näiteks lahutuse korral ta iseseisvalt elu alustada ei saa, sest tal puudub selleks raha,» ütles ta.

Kati sõnul on probleem väga tõsine, sest naine võib jääda sellisel juhul vägivalla ohvriks. «Sellega võib kaasneda psüühiline vägivald. Eesti naine on keskmiselt haritum ja muidugi ei pruugi see alati nii olla,» märkis ta.

Samuti leiab ta, et kui mehed arvavad, et naised on valinud endale valed elukutsed (n-ö pehmed ametid), siis see on taas kord näide stereotüüpide tootmisest meeste poolt, sest naised kasvatatakse ju hoolitsejateks.

«Minu jaoks on šokeeriv vaadata näiteks kaubanduskeskustes eraldi püstitatud tüdrukute ja poiste mänguasjariiuleid: poistele püstolid, tüdrukutele kodumasinad,» lausus Kati. «Ma leian, et see on vale. Mänguasjariiul peaks olema lastele ühine ja mõlemad sood peaksid mängima samade mänguasjadega. Miks ei võiks tüdrukud mängida rongide või autodega ja poisid nukkudega?» arutles ta.

Selliste sterotüüpide tootmine algab juba väga noorelt ja kõik oleneb kasvatusest, leidis Kati.

Anneli (30): «Hakkame ajukeemiast ja bioloogiast pihta - naised ongi ju sündinud emaks.»

Tema sõnul pole naiste eesmärk olnud hüpata pea ees vette tundmatus kohas. «Kui olekski põhjalik statistika selle kohta, et juhtivate kohtade peal töötavad Eestis ainult mehed, siis ma ei imestaks selle üle,» märkis Anneli, kes ei kahelnud ka selles, et kui ta kandideeriks oma erialal mõnele juhtivale kohale, siis osutuks ta ka valituks.

Tänasesse piketti suhtus Anneli skeptiliselt. «Ma ei ole seda isiklikult kogenud, mul ei ole tuttavaid, kes oleks seda kogenud,» laiutas ta käsi naiste diskrimineerimise teemal. «Aga ma siiski toetan naisi selles küsimuses,» lisas ta.

Ta tunnistas, et saab oma eriala peal rohkem palka kui tema otsene ülemus, seetõttu ei näe ta ka kurtmiseks põhjust.

«Palgalõhe regiooniti on pigem suurem probleem,» leidis Anneli.

Piret (30) ei ole isiklikult soolist diskrimineerimist tundnud, kuid toetas tänast piketti kahe käega.

Paljude naiste töö algab seoses perega juba varajastel hommikutundidel, enne n-ö päris tööd ja lõpeb hilisõhtul, rääkis ta.

«See tähendab seda, et meestel ongi rohkem aega, et pärast tööd süvenenult mõne projektiga veel tegeleda. Seega meestel on võimalik olla oma tööandja suhtes paindlikum kui naistel,» leidis Piret. Ta usub, et see trend on siiski tasapisi muutumas.

Piretit rõõmustab, et Eestis on palju naisi, kes on edukad keskastmejuhid. «Kuid üldises plaanis on tänaseni palga küsimisel olnud mehed julgemad, naised emotsionaalselt viisakamad. Ja just seetõttu jäävad naised tahaplaanile,» arvas ta.


 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles