Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Karjäär

:

Karjäärinõustaja annab nõu, kuidas peaks naine palka juurde küsima

Küsisime tänase võrdse palga päeva puhul karjäärinõustaja Tiina Saarelt, mille järgi hinnata seda, et kas kättesaadav palk on liiga väike ja kuidas seda juurde küsida. Saar rõhutas muu seas, et nii naised kui mehed peaksid aru saama, et mees ei ole tänapäeva Eestis enam pere toitja.

Tiina Saare sõnul on naised madalama palgaga nõus seetõttu, et nad on alalhoidlikud. Ta selgitas, et osal naistest on selline mõtteviis, et peaasi, et saaks selle töökoha ja küll siis hiljem saab ennast tõestada. Mõeldakse isegi, et küll kuidagi hakkama saab, tuleb võtta mingi lisatöö. «Meestel on teine mõtlemine, palk on osa nende identiteedist,» tõdes Saar. «Nad küsivad kohe suurema summa, kuna nad peavad ju baaris normaalselt välja tegema ja neil ei ole piinlik küsida rohkem raha ka näiteks selle pärast, et neil on ka kallid hobid.»

Karjäärinõustaja lisas, et tegelikult ei räägi me vaid naistest ja meestest, vaid me peaksime rääkima ka õiglastest palkadest. «Iga töökoht loob tegelikult ettevõttele väärtust ja tasu tuleb selle väärtuse eest, mitte sellest, kas ta on mees või naine, see ei loe.»

Ta tõdes, et reaalsus on muidugi teine, sest näiteks ei lähe mehed meelsasti lasteaedadesse või meditsiiniasutusse hooldajaks, medvennaks, sest seal on tasud väiksemad. «Siis öeldakse, et see pole kellegi mehepalk, ma sinna ei lähe. Samas, kui mehed läheksid, siis nad ajaksid selja sirgu ja ütleksid, et ma ei ole nõus seda tööd väiksema raha eest tegema ja palgad hakkaksid seal siis kiiremini kasvama ka,» selgitas ta.

Saar tõi näiteks, et kui mees läheb intervjuule ja tema vastas on meesülemus, siis see ülemus mõistab seda, kui mees küsib suurt palka. «Ta saab aru, et muidugi - tal on vaja kuskil restoranis välja teha, tal on vaja endale hea auto soetada, loomulikult on ta seda väärt. Aga kui seal istub naine ja see meesülemus ei ole väga intelligentne, siis ta võib mõelda, et äkki keegi ikka peab naist üleval, kuskil on ju ometigi mingi mees ka,» selgitas karjäärinõustaja.

«Need ongi need stereotüüpsed ja iganenud arusaamad, justkui mees peaks olema pere toitja. Kui naine unustaks selle ära, et mees ei pea enam olema see pere toitja, vaid teenimine käib võrdsetel alustel ja tasu peab olema õiglane, siis ta lööbki lihtsalt selja sirgu ja küsib õiglast palka,» tõdes Saar.

Kuidas palka juurde küsida?

Tiina Saar selgitas, et naine peab julgema palka juurde küsida, aga ta peab enne ennast ka analüüsima. «Üks asi, millele naised mõtlevad, on ka see, et mul on ju pere, millele energiat eraldada ja kel on juba lapsed, need mõtlevad, et äkki tõesti lapsed jäävad haigeks ja ma ei taha maksimumi küsida.»

Nõustaja selgitas, et sellega jätavad need naised, kes ei identifitseeri ennast ainult läbi töö, endale nii-öelda puhvri, et neil on elus ka teisi olulisi teemasid. «Siis tekib selline tunne, et ma ei tohigi küsida,» rääkis ta. «Sellepärast oleks parem, kui palgad ei oleks väga isikupõhised.»

Karjäärinõustaja selgitas, et üheks näitajaks, kui tasub palka juurde küsida, on see, kui elatustase on nii madal, et ei saa hakkama. Samas nentis ta, et inimeste vajadused on väga erinevad ja mõni võib öelda, et ta ei saa hakkama, aga samas on ta kulutused väga suured või need ei olegi adekvaatsed.

«Samas kui inimene tunneb, et ta on viimasel ajal võtnud tööülesandeid juurde ja ta on näiteks hariduse poole pealt teinud mingisuguseid uusi samme, saanud uue kraadi või õppinud mingeid uusi oskusi, aga palka ei ole viimase kahe aasta jooksul üle vaadatud, siis see on üks näitaja,» tõi ta välja.

Saar soovitas enne palga juurdeküsimist või uuele töökohale kandideerimist teha põhjalik eeltöö ja uurida palgainfot. Ta tõi välja, et statistikaameti kodulehel on palgaandmeid üleval, aga need on enamasti liiga üldised, kuid valdkonna palgavahemikku võib küsida värbamisfirmadelt (CV-Online, CV Keskus, Fontes, Ariko ReServ).

«Palgauurijad ütlevad niimoodi, et 10 protsenti palka pole mõtet tõsta, seda ei ole tunda ja see inimese motivatsiooni otseselt ei tõsta,» nentis Saar. «Kui organisatsioon suurendab palkasid, siis tasub üldse rääkida alates 15 protsendist.»

Karjäärinõustaja soovitas enne palga juurdeküsimist ennast analüüsida – millised on tehtud tööd ja saavutused, milliseid oskusi on vahepeal juurde tulnud, kas on lisandunud tööülesandeid, millega on väga hästi hakkama saadud või kas on ettevõtte ressursse kokku hoitud? «Tuleb analüüsida seda varasemat tööd, mille poolest töötaja on arenenud, nii-öelda muutunud paremaks ja väärtuslikumaks töötajaks ja siis see ongi argument,» kinnitas ta.

Veel lisas Saar, et see põhjendatus peab tulema selle arvelt, et millist väärtust inimene organisatsioonile juurde toob, mitte selle arvelt, et endal kulud suurenesid või et kuskilt oli kuulda, et teised saavad palju rohkem palka. «See ajab tööandjaid sageli vihaseks. Ehkki see võib tõsi olla, et inimene kuuliski ja talle tundubki, et kõik inimesed peale tema saavad rohkem palka kui tema, aga kui hakata läbi rääkima, siis ainsad argumendid, mida ettevõtte kuulda võtab, on reaalselt selle töö põhised,» selgitas ta.

Karjäärinõustaja sõnul ongi palga küsimise õigustuseks see, kui inimene panustab ja õpib juurde, sest siis peaks tema väärtus seal organisatsioonis reaalselt kasvama ning seda peab näitama ja tõestama.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnad:karjäärpalktööintervjuutöötasutöövestlus
Samal teemal
Sponsoreeritud artiklid
ARMASTAN!
HELLO!
Viimased uudised
TervisKõik
Horoskoop
Top lood
Top kommentaarid
48h populaarsemad teemad
POSTIMEES.eeKõik
Elu24Kõik
Majandus24Kõik
SportKõik
TallinnCityKõik
NaineKõik
TarbijaKõik
MaailmKõik
ArvamusKõik
UudisedKõik
VIIMASED GALERIID
Arhiiv