Naised: palgalõhe vastu aitaks läbipaistev palgasüsteem

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Täna kell 17 toimub Tallinnas Tammsaare pargis meeleavaldus, kus piketeerijad nõuavad valitsuselt otsustavat tegutsemist meeste ja naiste suure palgalõhe vähendamiseks. Uurisime naistelt, milliseid lahendusi nemad lõhe vähendamiseks näevad.

Sekretärina töötav Krista (28) arvab, et kõikide riigiamentike palgad võiksid olla täielikult avalikud, siis oleks kohe näha, kui suured palgavahed tegelikult on, ja asjaosalistel endal oleks ka võimalik seda enda tööandjatelt pärida.

«Hetkel oleme olukorras, kus paljudes riigiasutustes ei ole kõikide töötajate palgaandmed üldse avalikud või siis on avalikustatud palgaaste, ning lisatasudest, mis moodustavad vahel rohkem kui poole palgast, ei tea keegi midagi,» märkis ta.

Kahe lapse ema, raamatukoguhoidja Sandra (32) arvab, et Eesti naised lihtsalt ei julge küsida n-ö õiglast palka, mis vastaks nende haridusele ning ehk ka kogemustele.

«Ka praeguses töökohas tunnen, et olen aastaid ülikoolipinki kulutanud ja suhteliselt ilma asjata,» leiab ta. «Tööandjatel on üsna kõrged nõudmised, kuid erilist motivatsiooni palga näol ei pakuta. Kui julgeda küsida palgatõusu, on siiani igas töökohas vastuseks olnud: meil on järjekord ukse taga, lahkuge, kui teile siin ei meeldi,» selgitas Sandra.

«Minu jaoks oleks tähtis läbipaistev palgasüsteem,» ütles ta. Sandra arvates tuleks seda reguleerida ilmselt riiklikul tasandil, et ettevõtted ja asutused oma poliitikat selles osas muudaksid.

«Palgalõhed pole mitte ainult meeste-naiste vahel, vaid ka samast soost töötajate vahel, kuigi täidetavad ülesanded on samad,» märkis naine.

Lahendusena näeb ta selget palgasüsteemi ja erinevaid motivatsioonitõstjaid, nagu näiteks võõrkeelteoskuse tähtsustamist või palgalisa magistrikraadi omamise eest. Mõnedes asutustes see isegi toimib, väitis ta.

Sandra sõnul peaksid tööandjad õppima väärtustama pigem seda, et töötaja oleks neil pikaajaliselt. «Kui inimene tunneb, et teda väärtustatakse tööl, olenemata, kas tal on pere või plaan see luua, siis ta ongi rohkem motiveeritud tulemuslikumalt töötama. Lõppkokkuvõttes toob firmale ilmselt ikka rohkem kasu usaldusväärne kõrgema palgaga töötaja kui läbijooksev madalapalgaline kaader,» arvas Sandra.

Selline suhtumine, mil uuel tööpostil põhjalikult pisipere loomise kohta uuritakse, võiks juba aegade taha jääda, leiab ta.

Toimetajana igapäevast leiba teeniv Helen (19) on veendunud, et sama töö peab tähendama ka võrdset palka. 

«Kindlasti tuleks neid andmeid asutustes pidevalt kontrollida, kas naised saavad samaväärse töö eest samamoodi tasustatud kui mehed,» avab ta.

Heleni sõnul on see rumal jutt, kui väidetakse, et mehed taluvad rohkem pinget ja on töökamad. «Kui naine saab töö sama tulemuslikult tehtud, siis millest palgavahe tuleb?,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles