Kas oma pildi lisamine CVle võib tulla kasuks või pigem kahjuks?
Naisvärbajad ei taha palgata ilusaid naisi
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
5. aprill 2012, 09:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue uuringu järgi oleneb see sellest, kes on värbajaks, vahendab Forbes. Juttu ei ole firmadest, kuhu otsitaksegi ilusa näolapiga inimesi, sest seda nõuab töö iseloom, vaid juttu on personalitöötajatest, kes lapates läbi arvukaid CVsid on otsekui väravateks töövestlusele pääsemiseks. Kas nad on mehed või naised?
Iisraeli teadlased Bradley Ruffle Ben-Gurioni ülikoolist ja Ze’ev Shtudiner Arieli ülikoolidevahelisest keskusest jõudsid järeldusele, et personalitöötaja sugu mängib töötajate valikul suurt rolli. Nad viisid läbi eksperimendi, et testida, kui oluline on töölesoovijal lisada CVle oma foto, kui ta on kena välimusega ja kui ta on inetu.
Enne eksperimendis osalemist hinnati kõikide kandidaatide atraktiivsust ja seda, kui intelligentsed nad tundusid. Erinevatele tööpakkumistele saadeti välja üle 2500 võltsitud CV, igale töökohale kaks: üks pildiga ja üks ilma pildita. Seejärel hindasid teadlased võimalust pääseda tööintervjuule. Teooria oli esiti väga lihtne: atraktiivsete fotodega kandidaate kutsutakse vestlustele kõige rohkem.
Meeste puhul pidas see teooria paika. Atraktiivseid mehi kutsuti vestlustele rohkem, kui nende CV küljes oli ka pilt ning inetutel meestel läks paremini siis, kui nad pilti ei lisanud.
Naiste puhul oli aga olukord vastupidine. Selgus, et kui ilus naine lisas CVle oma pildi, siis kustuti teda vestlustele vähem. Täpsemalt selgus, et atraktiivne naine peab välja saatma keskmiselt 11 elulookirjeldust enne, kui teda tööintervjuule kutsutakse ning naine, kelle välimus on keskmine, kuid kes on sama kvalifitseeritud, peab selleks teele saatma kõigest seitse CVd.
Varasemad uuringud on korduvalt tõestanud, et ilusatel naistel läheb tööl paremini, neid edutatakse kiiremini, neil on kõrgem palk ja muudki. Samuti hinnati ju eelnevalt ka seda, kui intelligentsed kandidaadid näisid, et välistada nii-öelda rumala blondi efekti. Seega peab diskrimineerimise põhjus olema milleski muus. Nimelt töötavad personaliosakondades enamasti naised. Ka nimetatud uuringust selgus, et 93 protsenti neist, kes otsustasid, keda intervjuule kutsuda, olid naissoost.
Uurijate vältimatu ja vastumeelt järeldus oli, et see on pesueht naiselik kadedus, mis teeb ilusatel naiskandidaatidel vestlusele pääsemise raskemaks.