Hea õnne korral võite trendika käekoti leida ka kodusest panipaigast või teise ringi poes tuulates – kotimood ülistab läinud kümnendeid.
Suurus ei loe
8. aprill 2012, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaaegu kõik need on mul juba olnud, mõtlen moeraportitest tänavukevadist kotiretrot uurides. Kõigepealt ümbrikkott, mida praegu pakutakse kõige erinevamates fassongides ja mõõtudes, uudsena on mõnele lisandunud üksnes klapina peale volditav pehme kotisuu.
Selle tõusude ja mõõnadega moepildis olnud kotiklassika lugu ulatub 1920ndatesse ja algselt oli ses ruumi vaid huulepumatile ja taskurätile. Väga popp oli sõrmede vahele või kaenlasse mahtuv kott 1950ndail, sest sobis hästi Diori moemaja sõjajärgse sipelgapihalise siluetiga.
Kõige suuremad mõõtmed võttis ümbrikkott aga 1980ndail, kui ärinaised vajasid meheliku diplomaadikohvri asemel tööks midagi naiselikumat. Toona oli ka mul selline, musta värvi, arvatavasti Linda nahkgalanteriikombinaadi oma.
Vahepealsetel aegadel on ümbrikkott täitnud peoridiküli ülesannet, et siis jälle tänavaile tulla nagu nüüd, vahelduseks hiiglaslikele üledisainitud ja -ehitud märssidele. Olgu öeldud, et ka mahukad ja sportlikud paunad pole põlu alla sattunud, kuigi mood näitab selgelt suunda mõõtude vähenemise poole, seda õige miniatuurseteni välja.
Teiseks täheks on daamilik käekott, eeskujuks 1950–60ndate jäik ja range kotivorm. Tõeline vintage, millele vihjavad ka väike sang ja keeratav metallkinnis. Sellest elegantsest moesahtlist võib käevangu haarata ka mõne omaaegse stiiliikooni Grace Kelly või Jane Birkini järgi ristitud Hermési kultuskoti Kelly- või Birkin-bag’i tuletise.
Kelly-kott oli algselt ühe sanga ja konkreetsema disainiga, Birkin kahe sanga ja lopsakama kujuga. Nende kotikuulsuste teisikuid leidub praegu igas värvis ja suuruses, nii kallimast päris- kui ka taskukohasemast kunstnahast.
Lõpuks lapik taskukott, mida võib kanda lühema või pikema õlarihmaga. Lihtne ja lame vorm ning kandiline või kaarjas kuju teevad sellest asjaliku argikaaslase, mida ma samuti paari kümnendi tagusest ajast enese õlal rippumas mäletan.
Peadpööritavast kotivalikust meelepärase otsimisel võib abi olla ka moepiibli Vogue märkusest, et käekoti juures pole tänavu kõige olulisem sugugi suurus ega kuju, vaid hoopis luksuslik ilme. Nii et krokodilli- või püütoninaha imitatsioonid on täiesti hooajakohane valik ja värvidest meeldivad moele pruunid ja beežid või hoopis kirkad toonid.