Eesti ainuke paberitega linnutreener Katarina Bright räägib, kuidas riiakast ja lärmakast linnust viisakas ja sulnis suleline saaks.
Linnutreener paneb papagoid nööri mööda käima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õppinud linnutreener ja Eesti Loomakaitse Liidu papagoide ekspert Katarina Bright nendib, et kuigi meil säutsub tuhandetel peredel kodus mõni kirevavärviline lõunamaa lind, ei tea enamik neist, mida temaga õigupoolest peale hakata või kuidas teda õpetada.
Tõsi küll, mõni papagoi ongi loomu poolest vaikne ja sõbralik ega vaja õpetamist, ent paljud linnud muutuvad puuris igavledes ja ilma treeninguta lausa väljakannatamatuks, nendib ta.
«Ja kui siis papagoi pidevalt kõrvulukustavalt karjub, hammustab ega ole teiste pereliikmete vastu sõbralik, tüütab ta omaniku lõpuks ära ning halvemal juhul müüakse või antakse lind edasi,» räägib Bright. «Selle tagajärjel muutub papagoi veelgi ebakindlamaks ja järgmisele omanikule raskemini hooldatavaks. Nii nagu lemmikloomadele, on ka lindudele oluline stabiilsus, tuttavad näod ja turvaline kodu.»
Seda kõike räägib linnutreener omast kogemusest. Nimelt tuli viis aastat tagasi tema ellu Aafrika hallpapagoi Robbie, kes oli nii lärmakas ja kuri lind, et ajas perenaisele pideva hammustamise ja küünistamisega lausa hirmu nahka.
Mängib korvpalli
Kuna Eestis polnud toona keegi lindude treenimisest midagi kuulnud ja ainus soovitus, mis loomaarst agressiivse linnu rahustamiseks anda oskas, oli talle tops pähe torgata, otsustas Bright omal käel lindude hingeelu tundma õppida ja Robbie võimed proovile panna.
«Ja siis me hakkasime kahekesi õppima – muide, kõige parem on seda teha täiesti pimedas toas ja ilma igasuguste segavate teguriteta,» selgitab Bright ja lisab, et pideva harjutamise tulemusena käitus Robbie juba paari kuu möödudes tsiviliseeritumalt.
«Kuna selgus, et mu papagoi on väga tark ja õpib kiiresti, innustas see mind temaga veelgi rohkem tegelema ja pidevalt uusi asju õpetama.»
Nüüd oskab Robbie juba kümneid trikke, sealhulgas kukerpallitamist ja palli korvi loopimist, ütleb umbes kakssada sõna ja moodustab isegi lauseid.
Peale selle on ta omaniku sõnul väga seltskondlik, sõbralik ja edev. Otsib kontakti nii inimestega kui ka õues siristavate lindudega, küsides mõnelt akna taga istet võtnud tihaselt valjul häälel: «Tere, kuidas läheb?» Ja kui teine minema lendab, uurib Robbie viisakalt: «Kukuu, kus te olete?»
«Lisaks lobisemisele ajab ta oma suled turri ja eputab teiste lindude ees,» kirjeldab Bright. «Kuna Robbie naudib väga teiste lindude seltskonda, käib tal paar korda aastas külas papagoitüdruk Tuti, ja võib-olla on sealt kunagi perelisagi oodata.» Igal juhul ütleb papagoipoiss juba praegu: «Tuti on Robbie pruut!»
Bright usub, et Robbie areng ja sotsiaalsed oskused paranesid nii jõudsalt ja kiiresti just seetõttu, et ta sai väga palju tähelepanu ja hoolitsust ning tal on head elamistingimused. «Selles osas tehakse väga palju vigu,» tõdeb linnutreener ja toob näiteks, et pahatihti pannakse linnud liiga väikestesse puuridesse, ja mis veel hullem, riputatakse koos sellega lakke.
«Mis tunne teil endal oleks, kui peaksite pidevalt, jalad kronksus, istuma ja edasi-tagasi kõikuma,» küsib papagoiomanik ja lisab, et linnul on vaja tiibu sirutada ja ringi liikuda, ka peab tal olema piisavalt õrsi, kus turnida, ja mänguasju, millega igavust peletada.
Elavad kuni 70-aastaseks
Kuna meie poodides on papagoide mänguasjade valik üsna kesine, võiks õrsi ja kiikesid lindudele puidust ise valmistada. Peale selle tuleks harjutada linde pesema, sest looduses lendavad nad pidevalt vihma käes, kuid kodus võib nende kaunis sulestik kiiresti tolmulapi-sarnaseks tuustiks muutuda. Oluline on seegi, et kui lind koju tuuakse, ei tohi minna teda kohe torkima ja väntsutama, sest papagoi võib sellest koledasti ära ehmatada ja tõrksaks muutuda.
«Olen alati valmis nõu ja jõuga aitama ning lõin koguni kodulehe, et Eesti linnuomanikud saaksid õppida, kuidas oma vahvate suleliste tegelastega paremini hakkama saada ja neid treenida,» lausub Bright. «Kuni 70-aastaseks elavad papagoid on hea kasvatuse korral suurepärased kaaslased ja ühed intelligentsemad elusolendid, keda pidada.»
Papagoidel on teiste lemmikute pidamise ees teisigi eeliseid. «Näiteks ei pea linnuga väljas jalutamas käima ja kui vaja, võib teda paariks päevaks ka üksi koju jätta,» loetleb Bright ning lisab, et kõigele lisaks pakub rääkiv lind ka lõbusat seltskonda ja kui saabuvad külalised, on just tema tähelepanu keskpunktis.
Soovitused
• Sea sisse võimalikult suur puur, kus oleks mitmesuguseid mänguasju.
• Lind peab iga päev lennata saama ning tal peab olema vähemalt kolm erineval kõrgusel asuvat looduslikust materjalist õrt.
• Kui lind on puurist väljas, pane kodus aknad kinni.
• Paku linnule peale seemnete ka muud toite (näiteks juurvilju).
• Õpetamisel varu järjekindlust, kasuta maiust, tee tuba hämaraks ja vaikseks.
• Järjekindla treenimise tulemused hakkavad ilmnema kuue kuu pärast.
• Kui lindu juba alguses õigesti koolitada, omandab papagoi hiljem kõik tegevused (nii rääkimise kui käsklused) 1–2 päevaga.
• Aafrika papagoi hind küündib 2500 euroni. Kuna ta võib elada kuni 70-aastaseks, arvesta kulutuste ja pika kooseluga juba enne linnu kojutoomist.
Lisainfo: papagoi.ee