Mõnikord tundub lausa uskumatu, mida kõike tänapäeva teadlased uurivad. Nüüd sooviti selgeks teha, millal ei ole beebid teiste silmis enam vastupandamatult armsad.
Mis vanuses ei ole lapsed enam väga armsad?
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
3. aprill 2012, 11:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina psühholoogid Lu Zhu Luo, Hong Li, ja Kang Lee koostasid koos Toronto ülikooli teadlastega uurimuse, et antud küsimusele täpne vastus leida, vahendab psychologytoday.com.
Kuuekümnele mehele ja naisele näidati laias valikus alla seitsmeaastaste laste pilte. Osalistel paluti hinnata iga näo meeldivust ja veetlevust. Uurijad soovisid teada, kas väiksemad lapsed näivad meeldivamad ning kui see on tõsi, siis millal saab vastupandamatult võluvast pelgalt armas.
Nii mehed kui naised hindasid beebisid mudilastest meeldivamateks ja veetlevamateks. Tuli välja, et suur langus armsuses toimub siis, kui laps saab neli ja pool aastat vanaks.
Miks just siis? Luo ja tema kolleegide sõnul muutub siis lapse näostruktuur. Imikutel on väljaulatuv otsmik, suur pea, ümmargune nägu, suured silmad ja väike nina või suu. Liigina on meile omane külgetõmme selliste näojoonte vastu ja need tunduvad meile imeliselt armsad. Need märgid tekitavad soovi last kaitsta, isegi siis, kui me ei ole temaga bioloogilises suguluses.
Muide, uuringud on näidanud, et lapsed, kel on näiteks väikesed silmad, lame otsmik ja kandiline nägu, saavad teistest vähem tähelepanu. Meie kalduvus eelistada infantiilseid nägusid kandub üle ka teisest rassist beebide nägudele.
Kolju kasv on järkjärguline, nagu on ka lapse iseseisvuse areng. Lapse näost kaovad universaalsed beebile iseloomulikud omadused varases lapsepõlves, kui tal ei ole neid enam vaja, et ellu jääda. Arvatakse, et meie kütt-korilastest esiemadel kuluski 4-5 aastat, enne kui nad olid valmis järgmiseks lapseks.