Miks muudavad tundeküllased filmid inimesi õnnelikumaks?

Linda Pärn
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Inimesed naudivad kurva lõpuga filmide vaatamist, sest need suurendavad lühiajaliselt nende õnnetunnet.

Ameerika teadlased leidsid, et traagilise lõpuga filmi vaadanud inimesed hakkasid mõtlema oma lähisuhetele, see pani nad oma elust rohkem rõõmu tundma ning tõstis esile positiivseid külgi, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

«Traagilised lood keskenduvad sageli igavese armastuse teemale ning see paneb vaatajad mõtlema oma armastatutele ja tekitab neis tänutunnet», selgitas uuringu autor Silvia Knobloch-Westerwick Ohio osariigi ülikoolist.

Määravaks on seejuures, kui palju pani film vaatajad oma lähedastele mõtlema - mida rohkem nad neile mõtlesid, seda rohkem nende õnnetunne suurenes. Vaatajad, kelles film tekitas enesekeskseid mõtteid - nagu «minu elu ei ole nii halb kui filmi tegelaskujudel» - ei kogenud suurenenud õnnetunnet.

Knobloch-Westerwicki sõnul on see üks esimesi uuringuid, mis püüab teaduslikult seletada, miks inimesed naudivad kurblikke traagilise lõpuga lugusid. «Filosoofid on selle küsimuse üle arutlenud enam kui tuhat aastat, kuid teaduslikult on sellele lähenetud väga vähe,» märkis ta.

Ajakirjas Communication Research avaldatud uuringus osales 361 üliõpilast, kellele näidati lühendatud versiooni filmist «Lepitus», mis räägib armastajapaarist, kelle teed viib saatus lahku ning kes saavad lõpuks sõjas surma.

Katsealustelt küsiti enne ja pärast filmi vaatamist erinevaid küsimusi, mis mõõtsid nende rahulolu oma eluga. Samuti paluti neil hinnata nii enne kui pärast filmi ning kolm korda selle vaatamise ajal, kui palju nad tunnevad hetkel erinevaid emotsioone, sealhulgas kurbust.

Lisaks pidid nad pärast filmi vaatamist hindama selle nauditavust ning kirjutama, kuidas pani film neid mõtlema enda, oma eesmärkide ja suhete ning elu üle üldiselt.

Knobloch-Westerwicki sõnul oli kirjutatu võtmeks, mis aitas mõista, miks inimesed tragöödiate vaatamist naudivad. Tema sõnul kirjutasid filmi vaatamise ajal kurbuse suurenemist kogenud inimesed rohkem oma lähedastest. See omakorda suurendas pärast filmi vaatamist nende elurõõmu, mis seostus jällegi filmi suurema nautimisega.

«Inimestel on kalduvus kasutada tragöödiaid nende jaoks oluliste suhete üle mõtlemiseks, et mõista oma elus leiduvaid häid asju,» selgitas ta. «See võib olla põhjuseks, miks on tragöödiad nii populaarsed.»
Uuringu autorid testisid ka teooriat, et kurbloolise filmi vaatamine suurendab inimeste õnnetunnet, sest nad võrdlevad end filmi tegelaskujudega ning tunnevad rõõmu, et neil läheb elus paremini. See teooria ei pidanud aga paika.

Miks on aga vaja oma elust rõõmu tundmiseks kogeda traagilise lõpuga filmi vaadates kurbust? Knobloch-Westerwicki sõnul on see kooskõlas varasemate uuringutega, mille järgi muudavad negatiivsed meeleolud inimesed mõtlikumaks.

«Positiivsed emotsioonid on üldjuhul signaaliks, et kõik on hästi ning puudub põhjus oma eluolu pärast muretsemiseks,» selgitas ta. «Kurbus ja teised negatiivsed emotsioonid seevastu panevad inimese oma olukorra üle kriitilisemalt mõtlema. Seega võib õnnetu saatusega armastajatest rääkiva traagilise filmi vaatamine inimese küll kurvaks muuta, kuid samas paneb see rohkem mõtlema oma lähisuhetele ning neid rohkem väärtustama.»
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles