Euroopa teadlased uurisid internetis jagatava personaalse informatsiooni väärtust rahas.
Mis on veebis privaatsuse hind?
26. märts 2012, 12:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamus meist loobuks välisriigis viibides sealse valuuta vahetuskurssi teadmata sisseostude tegemisest, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator. Kuigi paljude arvates on internetis tegelikuks vääringuks privaatsus, sooritavad miljonid inimesed selle väärtust teadmata võrgus pidevalt erinevaid tehinguid.
Samal ajal täiendavad internetihiiud oma kasutajatingimusi viisil, mis võimaldab neil koguda ja kaubelda järjest suurema hulga isikuandmetega. Pidevad protestikampaaniad nõuavad küll isikuandmete kaitsmist, kuid suur hulk tavakasutajaid jätkab internetiettevõtete kasutustingimustega nõustudes privaatsust riivava tegevuse heakskiitmist.
Seega tekib küsimus, kas tänane internetipõlvkond on tõepoolest nõus tasuta või odavamate internetiteenuste nimel loobuma oma privaatsusest. Euroopa võrgu- ja infoturbeameti avaldatud uuring leidis, et see ei ole nii. Uuringust selgus, et enamus inimesi eelistab võimaluse korral oma isiklikke andmeid kaitsta ning märkimisväärne osa on nõus ka selle eest täiendavalt maksma.
Uuringu autorid suunasid katsealusteks olnud 443 üliõpilast võrguleheküljele, kus kinopiletitega kauples kaks erinevat edasimüüjat. Kuigi piletid olid soodushinnaga, pidid üliõpilased suurema osa tasuma omast taskust.
Kui mõlemad edasimüüjad pakkusid pileteid sama hinnaga, kuid üks neist nõudis kliendilt mobiiltelefoni numbrit, osteti 83 protsenti piletitest kaupmehelt, kes telefoninumbrit ei küsinud. Kui aga viimane soovis telefoninumbri mitteküsimise eest saada täiendavalt 50 eurosenti, langes tema turuosa 31 protsendile.
«Selgus, et privaatsuse tagamise eest on võimalik küsida lisaraha ja teenida suuremat kasumit,» selgitas uuringu üks autoritest Sören Preibusch Cambridge'i ülikoolist.
Kui mõlemad piletimüüjad küsisid piletite eest sama hinda, kuid ainult üks neist teatas, et kasutab klientide e-posti aadresse neile reklaamide saatmiseks, osteti 62 protsenti piletitest privaatsusest hooliva edasimüüja kaudu. Kui viimane aga küsis privaatsuse tagamise eest lisatasuna 50 eurosenti, langes tema turuosa 13 protsendile.
Tavaliselt vastavad inimesed uuringutes, et nende jaoks on privaatsus oluline, kuid samas jätkavad Facebookis oma staatuse pidevat uuendamist. See on üks põhjusi, mis on viinud osa internetiettevõtteid arvamuseni, et inimesed ei hooli enam privaatsusest. Antud uuring aga näitas vastupidist.
Isikuandmete kaitse internetis on terava tähelepanu all nii Euroopas kui Ameerikas.
Jaanuaris teatas Google, et liidab kümnetelt teenuspakkujatelt, kelle hulgas on ka YouTube, Gmail ja Google+, kogutud andmed oma otsingumootoriga, mis võimaldab paremaid otsingutulemusi ja rohkem suunatud reklaami.
Euroopa ametivõimude esialgse seisukoha järgi on selline tegevus vastuolus Euroopa andmekaitsedirektiiviga.
Euroopa Liit töötab uute isikuandmete kaitset suurendavate õigusaktide kallal, mis muuhulgas võimaldaks ettevõtet trahvida kuni kahe protsendi ulatuses selle globaalsest tulust. Ka USA valitsusel on valminud uue andmekaitseseaduse kondikava, mille järgi suureneb tarbija kontroll oma isikuandmete kasutamise üle.