Treening toob ootamatuid lisahüvesid

Foto: SCANPIX

Kes ei teaks, et trenn on tervisele hea? Mõnikord on aga ka kõige teadlikumatel meist raske end tegutsema sundida.

Viimaste uudiste valguses, et naised võivad treeningu ajal orgasmi saada, koostas Huff Post nimekirja teistestki üllatavatest hüvedest, mis võivad treeninguga kaasneda. Ehk leiad isegi neist midagi, mis motivatsiooni juurde annavad?

Parem seksuaalvõime

Regulaarne füüsiline aktiivsus suurendab verevoolu sel moel, mis mõjutab otseselt seksuaalvõimet. Hiljuti teostati Emory ülikoolis uuring, mis näitas, et füüsilise aktiivsuse ja 18-40-aastaste meeste erektsioonivõime vahel on tugev seos.

Muutused geeniekspressioonis

Epigeneetika kasvava valdkonna teadlased uurivad seda, kuidas keskkonna faktorid (sealhulgas dieet, stress ja toksiinid) mõjutavad seda, millised genoomi ekspressiooni mustrid korduvad uues põlvkonnas. Üheks faktoriks, mis seda mõjutab, on treening.

Näiteks leidsid Rootsi teadlased, et noortel mitteaktiivsete meeste lihasrakkudes toimus geneetilise materjali muutus ainuüksi mõneminutilise spinneritreeningu järel. Harvardi tervisekoolis teostatud uuring näitas, et igapäevane tunniajane jalutuskäik kärbib geneetilist kalduvust ülekaalulisuse.

Parem nahk

Nahk vajab taastumiseks tervislikku toitumist, piisavalt hapnikku ja ka regulaarset treeningut. Terve ja kaunis nahk tuleb siis, kui vajalik materjal selleks on olemas.

Nahk näitab välja seda, mis keha sees toimub ning annab aimu üleüldisest tervisest. Enim mõjutavad naha välimus neerude, maksa ja põrna tervis. Pealgi on nahk ilusam lihaste, mitte rasvakihi peal.

Terved silmad

Üllatav on see, et treeningust võib kasu saada ka silmanägemine. Ajakirjas Investigative Ophthalmology & Visual Science avaldati uuring, mis näitas, et regulaarset trenni tegevatel inimestel on tunduvalt väiksem risk kannatada glaukoomi ehk silmasisese rõhu tõusu all, mis võib viia nägemisnärvi kahjustuse ja pimedaksjäämiseni.

Parem uni

Eelmisel aastal avaldas ajakiri Mental Health and Physical activity ulatusliku uuringu, mis tõestas, et inimesed, kes tegid keskmiselt või jõuliselt trenni vähemalt 150 minutit nädalas (see on kõigest pisut üle 20 minuti päevas), magasid 65 protsenti suurema tõenäosusega paremini kui need, kel oli istuv eluviis. Kehv uni on omakorda seotud suurema põletikuohu ja kõrge vererõhuga.

Terav taip

Aju töötab paremini, kui saab piisavalt hapnikku ja teatavasti paraneb treeninguga verevool ajju. Seega võiksid kohvitassi asemel eelistada jalutuskäiku, sest erinevalt kohvist pakub liigutamine keskendumisvõimele pikaajalisemat tuge. Uuringud on näidanud veelgi, et regulaarse trenniga saab vähendada dementsuse riski ja turgutada mälu.

Vähem migreene

Migreen on sagedasti esinev peavalu vorm, millega võivad kaasneda iiveldus, oksendamine ning heli- ja valgustundlikkus. Migreeni võivad esile kutsuda vale toitumine, stress ja keskkonnamuutused. Eelmisel aastal avaldati väike uuring ajakirjas Cephalalgia, mis näitas, et regulaarne füüsiline aktiivsus võib migreeni vastu aidata sama hästi kui ravimid ja lõõgastusteraapia.

Tugevam immuunsüsteem

Gripihooaeg hakkab selja taha jääma, kuid kevadise külmetuse vastu võib aidata mõõdukas liikumine, mis pakub kehale tuge viiruste ja bakteritega võitlemisel. Istuva eluviisiga inimene põeb aastas läbi keskmiselt kaks-kolm ülemiste hingamisteede haigust, kuid aktiivsel inimesel on see risk ligi kolmandiku võrra väiksem. Väga tugev treening võib seda riski aga hoopis taas tõsta.

Päikselisem meelelaad

Kuigi paljudele tundub idee trennist jube, siis tõsi on see, et pärast liigutamist tunneme end paremini. On teada, et treenides vallanduvad kehas heaoluhormoonid endorfiinid. Penn State’i teadlased tõestasid hiljuti veelgi, et regulaarset trenni tegevad inimesed on õnnelikumad, entusiastlikumad ja elavamad.

Rohkem sünnipäevi

Kas igapäevane võimlemine võib olla nooruse allikaks? Võib-olla tõesti. Eelmisel aastal leidsid Taiwani teadlased, et kui iga päev teha kas või 15 minutit trenni, pikendab see eluiga kolm aastat.