Meil kõigil on ilmselt elus olnud hetki, kus tüli käigus tuleb üle huulte midagi sellist, mida hiljem kahetseme. USA paarisuhteeksperdid Gottmani instituudist on välja selgitanud viis suhtele ohtlikku tülitsemismustrit.
Viis tülitsemismustrit, mis mõjuvad suhtele hävitavalt
22. märts 2012, 18:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neid suhtlemismustreid teadvustades saab aga õnneks endaga tööd teha ja olukorda parandada, kirjutab idiva.com.
Ära ole Preili Põlglik
Kui sa ei säilita tülitsemise ajal austust oma partneri vastu, on aeg vaadata enda sisse. Vahel kipume tüli ajal norima pisiasjade kallal, milleks võivad olla partneri harjumused või ka täiesti normaalne käitumine, mis meile miskipärast siiski hambusse on jäänud.
Näiteks rääkis üks 32-aastane naisterahvas idiva.com’ile, et abielludes oli uhke selle üle, et tema mees on arst, kuid ajapikku hakkas ta tülide ajal abikaasale hoopis ette heitma, et ta oma naispatsientide vastu kena on.
Psühholoog Arpita Anand soovitab sellistes olukordades mõelda, miks sa niimoodi käitud, mis sind tegelikult häirib. Tegemist võib olla teie omavahelise suhtega mitteseotud kogemustega, mille vastu suunatud viha sa nüüd oma partneri peal välja elad. Kui leiad üles oma ärrituse põhjuse, aitab see kahjulikust suhtlemismustrist vabaneda.
Jäta kriitika
«Sa ei saa minust üldse aru!», «Sa ei muutu kunagi!», «Ma ei loodagi sinult midagi paremat!». Kui ütled partnerile selliseid asju, on tegemist üdini destruktiivse kriitikaga, ehkki sulle võib tunduda, et loogiline on inimesele tema vigadest teada anda.
Püüa sellise lähenemise asemel olla positiivne - konstruktiivne kriitika, mis aitab inimesel mõista, kuidas oleks parem toimida, on igal juhul parem.
Asud kaitsepositsioonile?
Kaitsepositsioon on samuti suhteprobleem. Näiteks rääkis üks 37-aastane feminist, et on asunud mitme oma varasema poiss-sõbraga vaidlustesse, kui on tundnud, et nad ründavad naissugu oma ütlustega - näiteks selle kohta, et naised ei oska autoga sõita või parkida. Lõpuks arvas ta, et kui partner ei suuda aktsepteerida tema kirglikku suhtumist sugudevahelisse võrdsusesse, siis ei ole see tema jaoks õige mees.
Paariterapeut Uttam Dave arvab, et kui sinu ja partneri väärtushinnangud tõepoolest ei klapi, siis on parem minna lahku. Kuid samas on tema sõnul oluline analüüsida, ega sinu suhteajaloos pole olnud sarnaseid, tühistest lahkhelidest alguse saanud lahkuminekuid.
«Inimesed kipuvad asuma kaitsepositsioonile, kui nende ego on saanud haavata või nad armastavad iseend liialt palju või liialt vähe, mistõttu kriitika mõjub neile väga tugevalt.» Dave soovitab sellisel juhul töötada oma enesehinnangu kallal.
Pilt on, häält pole?
Enda ja partneri vahele nähtamatu seina ehitamine on levinud destruktiivne tehnika, mida inimesed kasutavad. Ehkki tavaliselt meeldib meile oma tundeid väljendada, kui oleme mingil põhjusel tujust ära, lõpetab osa meist sellistes olukordades sootuks partneriga suhtlemise, selgitas psühhoterapeut Neeta Shetty. Sellisel juhul peab partner mängima äraarvamismängu, et aru saada, mis läks valesti.
Tema sõnul lähevad paljud abielud just sellise suhtlemismustri nahka, kuna üks partneritest hoiab pettumust pidevalt enda sees ning lahendust, mida tavaliselt tülitsemine siiski pakub, ei tule pea kunagi. Teine partner tunneb end samuti kehvasti, sest ei saa aru vaikimise põhjusest.
Neeta soovitab säärase suhtlemismustri puhul paarisuhtenõustamist, mis võib aidata probleemi põhjuseid lahata ning lõpuks ometi ka rääkima hakata.
Kes on süüdi?
Kui asetad ennast paarisuhtes pidevalt ohvri rolli ning teed partnerist alalõpmata süüdlase, ehkki ta ei kohtle sind halvasti ega manipuleeri sinuga, pead sa jällegi enda sisse vaatama ja mõtlema, miks sa seda teed. Ära ole draamakuninganna, kui partner pole tegelikult midagi halba teinud.