Eesti Naisliit kutsub erakondade naisühendusi algatama ühenduses arutelu vabatahtlike parteisiseste sookvootide juurutamisest ning viima need küsimused laiemaks aruteluks erakondade üldkogude ette.
Naisliit tahab parteisiseseid sookvoote
22. märts 2012, 09:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti naisliidu esimehe Siiri Oviiri sõnul loob parteisiseste kvootide sisseviimine naistele meestega võrdse stardipositsiooni ja võrdsed võimalused saada valituks riigikogusse või kohalike omavalitsuste juhtorganitesse, teatas liit.
«Võrdsed võimalused ei tähenda automaatselt valituks osutumist, sest lõpliku otsuse teeb siiski valija,» rõhutab Siiri Oviir. Ta lisas, et kvootide tulemusena suureneb potentsiaalsete naiskandidaatide hulk ja kasvab tõenäosus, et poliitikas osalevad tõepoolest erinevate elualade parimad esindajad.
«Tegelikult sõltub valituks saamine eelkõige erakonna otsusest valimisnimekirja koostamisel – kui palju paigutatakse nimekirja esimesse poolde naisi, kas võrdselt meestega või jäetakse nad lõppu,» selgitas Oviir.
Oviir rõhutas, et nagu on näidanud erinevate riikide kogemused, ei diskrimineeri kvoodid kedagi, valimiskasti juures otsustab ikkagi valija. Kvoodid on ajutine väline tõuge, mis kompenseerib neid takistusi, millega naised poliittehnoloogias kokku puutuvad. Naiste tõrjutus poliitikas ei tulene mitte nende individuaalsetest omadustest, vaid on eelkõige kinni stereotüüpides.
Liidu kinnitusel on väide, et valija ei eelista naisi, on ebaõige. Viimaste Riigikogu valimiste tulemused näitavad, et 45 protsendil juhtudel tõstis valija naise paremale positsioonile, kui oli naiskandidaadi koht erakonna poolt koostatud nimekirjades. «Seega ei pea paika väide, et riigikogus esindatud naiste vähesus ongi meie valija tahe,» leidis liit.