Noores eas abielu lahutamine on väga traumaatiline kogemus, kuid ebaõnnestumise põhjusi mõistes saab samade vigade kordamist vältida ning uue armastuse leida.
Noorelt lahutanu võib kaotada pikaks ajaks usu armastusse
19. märts 2012, 19:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See teeb haiget
Abielu lõppemine on igas vanuses inimese jaoks traumaatiline kogemus, kuid see võib olla eriti valus, kui tegemist on noorte inimestega, kes pole veel piisavalt «karastunud», kirjutab idiva.com.
Kõikehõlmavad tugevad tunded sunnivad paljusid juba 20ndate eluaastate alguses ennast püsivalt siduma ning kui lõpuks mõistetakse, et kooselu ei jää püsima, on suhte lõppemine äärmiselt valus. Sellise trauma järel on haavad sageli nii sügavad, et armastusele ei suudeta tükk aega anda uut võimalust - oma vale otsusega seotud segadusest ülesaamiseks võib kuluda palju aastaid.
Ära kiirusta
Kliiniline psühholoog Varkha Chulan peab suurimaks veaks, mida noorelt abiellujad teevad, nende lootust, et see kestab igavesti; samuti pinnapealsetele koos olemise põhjustele keskendumist.
«Mitte teie hobid ei pea omavahel sobima, vaid teie hoiakud,» selgitas Chulan. 28-aastane ettevõtja tara Kaushal, kes abiellus 19-aastaselt ning lahutas juba kolm aastat hiljem, saab nüüd aru, et nii noorelt abielludes ei teadnud ta veel midagi sellest, kuidas suhted reaalses maailmas toimivad.
«Mu suurim hirm oli, et ma ei pruugi enam kunagi niimoodi ära armuda,» rääkis ta lahkuminekuga kaasnenud tunnetest.
Kliinilise psühholoogi Chulani sõnul peaksid noorelt abiellu kippujad oma suurt kirge ja tundeid veidi taltsutama ning mõtlema tõsisemalt ühistele väärtushinnangutele.
Tunne ennast paremini
Suhet on alati lihtsam toimima panna kellegagi, kes on sinuga sarnane. Analüüsi oma partneri loomust ja temperamenti ning testi teda erinevates suhtlussituatsioonides - näiteks oma vanemate, sõpradega jne. Jälgi, millised on tema vahetud reaktsioonid teistega suheldes - reaktsioonid, mida sa ei näe vaid kahekesi romantilisel õhtusöögil viibides.
Endale on alati raske tunnistada, et suhe tegelikult ei tööta, eriti kui tegemist on noorte armunutega. «Oma perekonna survel proovisin ma mitu korda tagasi minna ja asju laabuma panna, kuid ma teadsin, et sellest ei tule midagi välja. Ta ei olnud halb mees, ta ei olnud lihtsalt minu jaoks õige,» rääkis Kaushal.
Lahkuminekujärgse traumaga kaasneb tihti ka sotsiaalne stigma. Chulani sõnul on see üleminekuperiood vältimatu ja hädavajalik, et end uuesti koguda. Võta aega, et endast paremini aru saada, ning lase endal terveneda.
«Kõige levinum viga, mida inimesed teevad, on oma olukorra baasilt üldistuste tegemine - näiteks öeldakse, et kõik mehed on jobud või kõik naised on vingatsid. Õpi teadvustama oma osa abielu ebaõnnestumises. Kuid ära unusta, et see on seotud sinu valede otsuste ja naiivsusega,» selgitas psühholoog.
Uus algus
Kaushali jaoks lihtsustas üleminekuperioodi see, et ta kolis teise linna, et alustada puhtalt lehelt. «Ehkki see oli esialgu väga traumaatiline kogemus, ei loobunud ma kunagi uskumast armastusse. Ma tulin linna väga optimistlikuna. Varsti leidsin ma sõbra, kellest sai kahe aasta jooksul minu kõige lähedasem sõber. Ta teadis minu minevikust ning see ei häirinud teda. Me abiellusime kuu aega tagasi ning ma olen üliõnnelik,» rääkis naine.
Psühholoogi sõnul on uuesti armumise puhul suurimaks ohuks see, kui eelmise suhte ebaõnnestumise põhjusi endale ei teadvustata ning seetõttu kiputakse tegema uuesti samu vigu - näiteks armuma samasugusesse inimtüüpi, mis tegelikult ei pruugi sobida.
Ta lisas, et kriitilise tähtsusega on jõuda selgusele selles, mida sa oma partnerilt ootad. «Õpi oma pagasit nutikalt kasutama, selle asemel, et iga suhet selle alla matta.»