Kas lahutavad lapsevanemad on isekad?

Foto: SCANPIX

Kas lastele on parem see, kui õnnetud vanemad elavad koos vaid nende pärast? Või on olukordi, mil lahutus on lastele hoopiski parem?

Psühholoog Christine L. Carter kirjutas portaalis Psychology Today, et suhtumine, nagu oleksid lahutavad lapsevanemad isekad ja lapsikud, on väär.

Kahtlemata mõjub lahutus raskesti kõikidele pereliikmetele. Uuringud on näidanud, et käitumis- ja kooliprobleeme on kümnel protsendil lastest. Lahutanud vanemate lastel on neid probleeme kahekümnel protsendil. Kuigi kaheksakümnel protsendil lastest läheb kõik hästi, näitab see siiski, et lahutus kahekordistab probleemide esinemise võimalust. Kas see tähendab, et õnnetud partnerid peaksid laste pärast kokku jääma?

Mitte tingimata. See on seetõttu, et teatud riskitegurid, mida lahutus võib põhjustada, on mõnikord olemas juba enne pere lagunemist. See on küll tõsi, et harmoonilises abielus olevate vanemate lastel läheb paremini, kuid nii sotsioloogid kui psühholoogid leiavad, et õnnetute vanemate lastel läheb halvemini kui neil, kelle vanemad lahutavad.

Lastele on kõige hullem olukord see, kui vanemad on koos ja kannatavad. Rõhutatult halb on muidugi olukord, kui konfliktid vanemate vahel on väga teravad. Teravate konfliktide alla käivad vägivald ja väärkohtlemine, kuid uurijate sõnul liigitatakse sellise suhtlemise alla ka põlgus, pidev ignoreerimine, kriitika ja kaitsepositsioonidele asumine.

Kuigi me küsime pidevalt, et kas lahutus kahjustab lapsi, ei ole see õige küsimus. Parem oleks küsida, et millised olud teevad lahutuse lapsele kahjulikuks või kasulikuks? Seega on enamasti vastuseks see, et lapsele tuleb kasuks see, kui vanemad lõpetavad kooselu, mis on õnnetu ja täis konflikte.

Teise olulise tegurina mängib rolli lahutuse enda kvaliteet. Kriitilist tähtsust omab see, kuidas vanemad lahku lähevad. Teadlased on nimetanud lahutusega seotud probleemid koondnimetusega «katkemisjärgseteks mõjudeks» ning arvukad uuringuid selles vallas on väga keerukad. Lahutusjärgsed probleemid (näiteks vanemaga sideme katkemine, majanduslikud probleemid või jätkuv tülitsemine) kipuvad akumuleeruma ning sel juhul saab laps abi teraapiast või toetavatest lähedastest.

Ei saa öelda, et lahutus ei põhjusta lastele probleeme ja neil lastel ongi enamasti rohkem raskusi elus, aga lahutus võib sageli olla pigem suurema probleemi sümptom, mitte selle põhjus. Keskmiselt on negatiivseid mõjusid siiski üllatuslikult vähe, eriti kui neid võrrelda mõne teise asjaga, mis võivad lapsepõlves valesti minna.

Kindlasti ei saa öelda, et lahutus oleks isekas, kui vanemad teevad seda ettevaatlikult, mõeldes lastele. Võiks öelda isegi, et paljudel inimestel sellist julgust ei ole. Kui abielu on väga halb või isegi ohtlik, siis tuleks eelkõige lastele mõeldes see lõpetada.