Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Pere

:

Tihti muutub mees vägivaldseks, kui naine on rase

Mitmele naisele abikaasa naistepäevaks lillede asemel sinika kinkis, pole teada. Koduvägivalda tuleb aga sotsiaalpedagoog Kersti Kase sõnul ette igas kümnendas peres, kannatajaks enamasti õrnem pool.

Kuriteoohvrite toetamise ühingu Ohvriabi juhatuse liige Kersti Kask (45) on koduvägivalda talunud naiste probleemidega tegelnud märkimisväärse aja elust. Ta ütleb, et kuigi leidub ka naisi, kes mehe suhtes koduvägivalda tarvitavad – ja räägib selle kinnituseks loo härrast, keda naine rõdul elama sundis –, on tavaliselt kannatajaks naised.

Riskitegurid on esmapilgul lihtsad: sagedased tülid, armukadedus, rahulolematus partneriga, usaldamatus ning ühe poole domineeriv ja kontrolliv käitumine. «Samas ei tea ma paarisuhet, kus riiud või konfliktid täiesti puuduvad. Küsimus on tahtlikkuses,» lausub Kask.

Kodust vägivalda tekitab ka töötus

Kase sõnul tekitab mehes ebakindlust see, kui ta oma meherolli täiuslikus täitmises kahtlema hakkab, ning lõpuks leiab see väljundi vägivaldses käitumises naise suhtes.

Siis, kui ta mingil põhjusel enam iseendale oma tublidust kiita ei saa, samal ajal aga teatab naine äkitselt, et on oodata perelisa. «Väga palju ilmneb perevägivalda just siis, kui naine on rase,» tõdeb sotsiaalpedagoog. «Mehel tekib siis otsekui võimujanu, ent füüsilisele väärkohtlemisele eelneb irisemine ja sildistamine.»

Mehe enesehinnang langeb kõvasti ka töötuks jäämise tõttu. «Sest mehele on tema isiksus, tema positsioon väga tähtis. Naisel ei pruugi tekkida mõtetki, et ta peaks oma armastatud mehele töötuks jäämist ette heitma, aga mehel on kujutelm, et temalt oodatakse midagi, mida ta hetkel anda ei saa,» selgitab Kask.

On ju mehe elus tihti esikohal töö, seejärel tema «positsiooni» kinnitavad sõbrad ning alles siis naine ja laps, naisel on tähtsuse järjekord vastupidine – laps, siis mees ja alles seejärel töö.

Kask võrdleb paarisuhtes esinevat vägivalda tantsusammuga, mille mustrit mõlemad tegelikult teavad, kuid miks mõnel hetkel samm sassi minna võib, seda kumbki esmalt ei aimagi. Sest – kuigi see võib isegi kõrvaltvaatajat naerma ajada – vägivallateo ajendiks võib olla kas või lõunaks pakutud liiga soolane supp.

Kurjale teole võib tõugata esmapilgul pisiasi; selle kinnituseks jutustab aastaid ka kriminaalhooldusega tegelnud Kask järgmise  loo. Nimelt vägistati pensioniealine naine, vägistajaks nooremas keskeas naaber.

Põhjusi uurima asudes selgus, et lastekodus sirgunud naaber mäletas teda seksuaalselt ära kasutanud kasvatajannat, kelle vormiriietuse alt oli ühtelugu näha punast kleiti. Vanuri vägistamisele eelnes aga möödumine juhuslikult tänaval kohatud punase miniga neiust.

Kase sõnul kannatab Eestis koduvägivalla all igas vanuses naisi, kuid uurimuste järgi on ohustatumaks rühmaks ikkagi rasedad naised, väga noored, puudega või ea tõttu dementsed õrnema soo esindajad.

Võitlus ruutmeetrite pärast

«Hästi on meeles poolteise aasta tagune lugu. Nõustamisele tuli  tüdruk, kes rääkis esmalt koolikiusamisest. Sellest, et kõik vaatavad teda kuidagi imelikult ja suhtuvad ülimalt kriitiliselt. Lõpuks saime emaga rääkida, aga sisetunne ütles, et ta jätab midagi ütlemata.

Selguski, et peres on valitsenud pikka aega olukord, kus pole piisavalt raha ning isegi kodumasinad ütlesid üksteise järel üles. Mees leidis, et tema on vastutaja, aga ei tule enam sellega toime, ja nii kui raha tuli, siis hakkas jooma. Juues muutus aga meel eriti mustaks ja mees elas halva tuju naise peal välja, nii et isegi pann läks käiku.

Naine aga talus, sest arvas, et minna pole nagunii kuhugi, pealegi – alles see ju oli, kui neil mehega kõik hästi läks! Õnneks leidis naine lõpuks jõudu, et võtta teismeline tütar ja põhikoolis õppiv poeg ning minna mehe ema juurde elama. Mehele see mõjus – käis meespsühholoogi nõustamisel, liitus anonüümsete alkohoolikutega ja aja jooksul sai pere taas kokku.»

Kask tunnistab, et paraku on selline õnneliku lõpuga lugu erandlik. Perevägivalla puhul on enamasti ülimalt keeruline lepitust leida, pigem on võimalik end õnnelikuna tunda uues suhtes.

Tüüpiline koduvägivalla lugu on aga selline, et poolte vahel käib võitlus igal tasandil, sealhulgas ruutmeetrite pärast korteris. Üritatakse selgust saada, kes lahkub ja kes mitte, lõpuks upub skandaalitsemisse kogu trepikoda. Hullemal juhul on asi seotud alkoholi või narkootikumidega ning tulemata ei jää tõsised kehalised vigastused.

Päästjaks on inimese enda tahe

Ent kõik võib toimuda ka sootuks varjatult, kadestamisväärselt kauni fassaadi taga. Kasele meenub viie aasta tagune lugu väikesest maakohast, kus elas lausa musterpaar – ettevõtlikul, jõukal ja kenal mehel oli piltilus kaasa, keda kõik külanaised kadestasid. Keegi ei teadnud, et musterpere kodus valitses lausa põrgu, kus esikohal naise emotsionaalne ja seksuaalne ärakasutamine.

Lõpuks nõustajani jõudnud, tunnistas naine, et kõik sai alguse sellest, kui mees talle selgeks tegi, et temasugune «kõverate jalgade ja viletsa figuuriga» isend peaks olema õnnelik, et endale taolise tehtud mehe leidis.

Üldiselt, õpetab Kask, tuleks isegi pärast esimest silmaalust sinikat püüda jääda rahulikuks: «Mina ei ole inimene, kellega niimoodi käitutakse.» Pärast teist lööki on aga kõige õigem helistada politseisse.

«Loota, et minu armastus partnerit muudab või kõik muutub, kui mees tööle saab, on asjatu,» räägib nõustaja. «Aga ega isegi nõustaja suuda inimest ümber kasvatada, teda muuta. Nõustaja on nagu kark murtud jalaga inimesele, aga ainsaks päästjaks on omaenda siiras tahe. Kas ta tahab oma ellu muutusi või mitte.»

Igaks juhuks tuleks aga kohe pärast esimest hoopi mõelda välja turvaplaan – kes tuleb autoga järele, kuidas kodust kiiresti välja saada, kuhu lapsega minna, kus saada öömaja ja kui kaugel abi on.

Pea meeles!

Perevägivalla tunned ära, kui mees...
•    hirmutab (asjade lõhkumine, naise vara hävitamine, lemmikloomade väärkohtlemine, relvade demonstreerimine)
•    alandab emotsionaalselt (naise isiksuse allasurumine, halva enesehinnangu tekitamine, solvavate nimede kasutamine, alavääristamine, kahtlemine vaimses tervises, süütunde tekitamine)
•    tekitab isoleerituse tunde (naise tegevuse kontrollimine – kellega ta kohtub, räägib, mida loeb ja kuhu läheb, koduvälise hõivatuse piiramine, väärkohtlemise õigustamine armukadeduse ettekäändel)
•    madaldab, eitab, süüdistab (suhtumine väärkohtlemisse kui nalja, ükskõiksus naise kaebuste suhtes, väärkohtlemise eitamine, väide, et naine on väärkohtlemise ise põhjustanud)
•    kasutab lapsi ära (süütunde tekitamine laste suhtes, ähvardus võtta naiselt lapsed, laste kasutamine sõnumite edastamiseks)
•    ahistab majanduslikult (naise takistamine töökoha leidmisel või selle säilitamisel, naise sundimine raha küsima, elatusraha andmine, naiselt raha äravõtmine või perekonna sissetulekule ligipääsu piiramine)
•    rõhutab nn meeste eesõigust (naise kohtlemine teenijana, kõikide tähtsate otsuste tegemine naiseta, mehe ja naise rolli määratlemine)
•    sunnib ja ähvardab (vägivallaga ähvardamine ja/või täideviimine, ähvardus maha jätta, sooritada enesetapp, naise sundimine süüdistustest loobuma või tegema midagi seadusvastast)

Võrdse kohtlemise tunned ära, kui mees...
•    käitub rahumeelselt (suhtleb ja käitub naisega nii, et naine tunneb end turvaliselt ja mugavalt, kinnitades seda tegudega)
•    austab naist (kuulab naist teda hukka mõistmata, on emotsionaalselt jaatav ja arusaav, hindab naise arvamust)
•    usaldab ja toetab (naise toetamine tema eesmärkide saavutamisel, naise tunnete, arvamuse, sõprade ja tegevuste austamine)
•    on aus ja usaldusväärne (enese suhtes vastutuse võtmine, varem toime pandud vägivalla teadvustamine, oma eksimuste tunnistamine, avatud ja aus suhtlemine)
•    käitub vastutustundliku lapsevanemana (vanemlike kohustuste jagamine, positiivne ja vägivallatu eeskuju lastele)
•    jagab vastutust (vastastikune nõustamine tööde jagamisel, perekondlike otsuste ühine langetamine)
•    teeb majanduslikku koostööd (ühine rahaliste otsuste langetamine, mõlema partneri kasu tagamine)
•    on koostööaldis ja õiglane (konfliktile otsitakse koos rahuldavaid lahendusi, muudatuste aktsepteerimine, valmisolek kompromissideks)

Allikas: perevägivalla äratundmise projekti HEVI õppematerjal   


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Viimased uudised
XXVI laulu- ja XIX tantsupidu
Horoskoop
Top lood
Top kommentaarid
48h populaarsemad teemad
POSTIMEES.ee
Elu24
E24
Sport
TallinnCity
Naine
Tarbija24
Välisuudised
Arvamus
Kultuur
VIIMASED GALERIID
Arhiiv
Sünnipäev täna - 25. aprill

Palju õnne!

Jaak Sooäär

42

Jaak Sooäär

kitarrist

Aili Vint, 73

maalikunstnik

Peeter Urm, 65

arst ja kirjanik

Jaak Lõhmus, 59

filmiekspert